MTÜ Kassiabi vabatahtliku Reet Allikvere sõnul kontrollivad nad enne kiisude jagamist, et uus omanik neid tavapoodides müüdava söögiga ei toidaks.
Kassiabi poesöögiga toitvatele inimestele kiisusid ei loovuta
26. november 2012, 22:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nelja kassi omanik Lauri soovis oma sõbrale kinkida sünnipäevaks ühte korralikku kassipoega. MTÜ Kassiabi kodulehel valis ta sobiva kiisu välja ning helistas kontakttelefonile.
Tema pahameel oli aga suur, kui talle öeldi, et kassi ei anta, sest teda söödetakse Whiskasi, Kitekati või muu halvakvaliteedilise toiduga ning viiakse metsatallu. «Mulle öeldi, et toidan vaeseid kasse vale toiduga ja minu kassid surevad ükskord haigustesse. Ütlesin siis, et meie peres on suurem osa kasse juba pensionärid, üks on 15-aastane, teine 13, kolmas kaheksa ja pesamuna on seitsmekuune.»
«Edasi küsiti, kas tahan oma kasse ära tappa ning öeldi, et Kassiabi ei anna loomi minusugusele tundmatule inimesele,» rääkis Lauri.
«Ma ei tea, millise kassiga täpselt tegemist oli, sest meil on väga erineva taustaga kassid. Osadel kassidel on olnud tervisehäireid ja nad peavad saama spetsiaalset toitu. Kindlasti peavad kastreeritud isased saama spetsiaalset liharikast kvaliteettoitu ja kui kuivtoitu, siis ainult loomakliinikus müüdavat,» kommenteeris MTÜ Kassiabi vabatahtlik Reet Allikvere.
Allikvere sõnul on isaste kasside kuseteed oluliselt kitsamad ja pikemad kui emastel ning kui nad on kastreeritud, võib neil tekkida põieliiv. «Ükskõik, millisest kliinikust küsida, ikka öeldakse, et kui kass sööb Friskist, Kitekati või Darlingut, siis aastaga on isasel loomal põis täielikult ummistunud.»
Kassiabisse on Allikvere andmetel toodud väga palju kasse, kellel on poetoidu tõttu tekkinud neerukivid või muud põiehädad ning omanikul pole olnud enam raha, et lemmikut ravida. «Mõnikord viiakse loom kliinikusse, et ta magama panna,» lisas ta.
Allikvere arvates oleks parem, kui ühtki kassi ei toidetaks poetoiduga, kuid see on iga loomapidaja vaba valik.
Teine küsimus on naise sõnul rebaste probleem. Nimelt söövad rebased praegusel ajal väga palju kasse. Vaatamata sellele, et isased kassid on valdavalt kastreeritud, lähevad nad pulmade ajal ikkagi hulkuma, mistõttu satuvad just kõutsid rebaste ohvriks. Emased hoiavad rohkem koju, arutles Allikvere.
«Inimesed ei kujuta ette, kui palju läheb ühe tänavakassi ravimiseks raha. Kuna me teeme seda oma vaba aja ja isikliku elu arvelt ja panustame loomadesse nii palju, siis tahaksime, et nende elu oleks ka natuke pikem ja õnnelikum. Iga inimene võib minna ja võtta tänavalt või suvila piirkonnast suvalise kodutu kassi,» rääkis Allikvere.
«Küsime inimestelt, mis teie kassidega varem juhtunud on, kui vanaks nad elasid ja kuidas neid toidate. Me selgitame ja anname inimestele isegi toidu kaasa. Neile kassidele, kes lähevad maale, anname me üleminekuajaks kaasa kodutoitu ehk liha, kala jms,» selgitas vabatahtlik.
«Kui inimene võtab näiteks kassipoja ja ütleb, et ta teda mingil juhul ei steriliseeri, siis ta ka kassipoega ei saa. Kasse on meil niivõrd palju üle,» täpsustas naine.