«Ma väidan, et juba täna on võimalik integreerimise tulemusena 99 protsenti tehingutest panna automaatselt toimima. Inimese sekkumist pole vaja,» ütles Directo müügidirektor Egon Leego.
Raamatupidamine tulevikus: 99 protsenti tehingutest toimub automaatselt (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leego ei välistaks kaugemas tulevikus ka super-raamatupidamisprogrammi tekkimist, kus kõik organisatsioonid töötavad samas süsteemis või on ühendatud. Eestis on riigisektor juba midagi sellist katsetamas, ent Leego arvates saab elujõuline algatus tulla pigem erasektorist, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.
Margn raamatupidamistarkvara asutaja Taavi Hõbejõgi sõnul tegeleb raamatupidaja kahe küsimusega – kuidas ettevõttel läheb ja kas kolmandad osalised (ametid, pangad) on oma info kätte saanud. Esimene loob väärtust ja sellega peakski raamatupidaja tegelema, teine osa tööst aga väärtust ei loo. Uued tehnoloogiad püüavadki väheväärtuslikku käsitööd maksimaalselt automatiseerida.
Hõbejõgi sõnul teevad erinevad pilvetehnoloogiate pakkujad koostööd, et pakkuda väikeettevõtetele majandustarkvara paketti. «Info on ka edaspidi erinevates süsteemides, küll aga saab selle liigutamist süsteemide vahel automatiseerida ja vähendada inimlikke vigu. Samuti tulevad pildile ka pangad, kellel on võimalik oma süsteemid muude lahendustega ühendada.»
Ka arvete liikumine ning roll võib tulevikus oluliselt muutuda. Itella Information Business Groupi tootearendusjuht Ahti Allikas tõi välja, et näiteks e-arves sisalduv info võiks ühtlasi olla aluseks kaubatüübi ekspordi või käibe deklareerimiseks. Süsteem, kus riik saab alati koopia saadetud arvest või on suisa arve vahendaja, toimib mõnedes riikides juba täna. «Riigi jaoks suureneb majanduse läbipaistvus ning elektrooniline andmete liikumine vähendab nii müüjate kui ka ostjate tüütut käsitööd,» selgitas Allikas.
Automatiseerimisega kaasnevad ka muutused raamatupidaja tööprotsessis – ennustuste kohaselt kaob näiteks eraldiseisva andmesisestaja roll, muutuvad juhtkonna info hankimise harjumused ning üha tavapärasemaks muutub n-ö kaugtöö. «Kui suur juht on harjunud lugema lehte iPadist, ei ole väga raske teda õpetada sealt hankima ka äriinfot,»märkis Leego.
Nende muudatuste taustal muutub tulevikus ka raamatupidaja roll. Viidates panga tehtud uuringule, märkis Swedbanki väikeettevõtete panganduse juht Kaarel Aus, et väikeettevõtja peab täna raamatupidaja kõige tavapärasemaks rolliks seda, et kõik oleks korrektne ja seadustega kooskõlas. Tegelikult oodatakse aga raamatupidajalt nõuandeid, kuidas äriettevõtte tegevust paremini juhtida ja millele tähelepanu pöörata.