Kinnisvaramaakleritel ei ole kõige parem maine ning kahjuks tuleb tõdeda, et suurel määral on selline suhtumine õigustatud.
Kehvad maaklerid – tellija süü?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvaraturul on küll palju häid, kohusetundlikke ja oma erialal pädevaid maaklereid ja kinnisvaraspetsialiste, kuid kahjuks moodustavad nad Eestis tegutsevate kinnisvaramaaklerite või -vahendajate hordist vaid jäämäe tipu.
Esmane kontakt potentsiaalsete kinnisvaraostjatega saavutatakse just maaklerite vahendusel ja nii nagu inimestega tutvumisel peetakse määravaks just esmakohtumist ning -muljet, võib paralleeli tõmmata ka kliendi tutvumisel teda huvitava kinnisvaraobjektiga. Üksainus viga kontakti alguses võib potentsiaalse kliendi huvi objekti vastu kaotada. Kõik on esitlemise küsimus ning maakleri roll ja hea töö on seejuures määravad.
Esmamulje oluline
Maaklerite töö ja selle kvaliteet on väga lai valdkond. Esimene kontakt ostjaga on kõige tähtsam. Pärast mõningast analüüsi tooksin näitena ühe Tallinna linnaosa kinnistute kinnisvarakuulutuste lühikokkuvõtte, kus enamik kinnisvarakuulutustest olid ebaprofessionaalsed ja puudulikud.
Kõige halvemad näited olid need, kus kinnisvarakuulutuses oli vale aadress või katastritunnus. Mõningatel kuulutustel puudusid üldse aadressid ja katastritunnused.
Enamikul puudus info detailplaneeringute ja ehitusõiguste kohta. Informatsioon kommunikatsioonidega liitumiste kohta oli vaid osal kuulutustel, rääkimata veel nende maksumusest. Samuti oli kuulutuste pildimaterjal puudulik.
Kuulutustes sisalduv lisainfo puudus täielikult, oli osaline või lausa eksitav. Kontakteerudes neid objekte müüvate kinnisvaramaakleritega lisainfo saamiseks, avaldus olukorra tõsidus veelgi rohkem – maaklerid ei teadnud eriti midagi oma müügis olevatest kinnistutest.
Mõni polnud isegi enda müüdavat objekti kunagi näinud ja seetõttu ei teatud ka kõige üldisemat informatsiooni kinnistu kohta. Näiteks: milline on pakutava objekti piirkonnas teede ja tänavate seisukord, kas on olemas tänavavalgustus jne.
Hämmastav vastus tuli ühelt kinnisvaramaaklerilt, kelle kinnistu müügikuulutuses oli märgitud, et kommunikatsioonidega liitumine on müügihinna sees. Lisainfo küsimisel selgus, et liitumiste eest ei ole siiski tasutud, vaid et kinnistul on toredad naabrid, kellelt saab liitumised võtta ning seda peetaksegi tasutud ja hinna sees olevaks liitumiseks!
Negatiivsete näidete loetelu võiks veel pikalt jätkata, kuid tuleksime nüüd töö tellija ehk kinnisvaraomaniku rolli juurde selles kurvas saagas.
Kui inimene tellib endale näiteks köögimööbli koos kohaletoimetamisega ja üleandmisel selgub, et uksed on vildakad ja sahtlid ei liigu ning kui tellija nende puuduste kohta pretensioone ei esita ega nõua tellimuse täitjalt nende puuduste likvideerimist, vaid võtab töö vaikides vastu, siis pole tal edaspidi küll mõtet kedagi muud kiruda kui iseennast.
Nõudlik tellija
Sama on ka kinnisvarateenuse tellimisega. Kui kinnisvaraomanik tellib maaklerilt tööd, siis eelkõige võiks uurida maakleri tausta ja tema töö tulemusi, tutvuda tema kuulutuste ja pädevusega. Kindlasti tuleks tutvuda maakleri ülespandava kinnisvara kohta käiva reklaamiga ja puuduste olemasolul nõuda maaklerilt nende kõrvaldamist. Seda loetelu võiks veel jätkata muude maakleri kutseoskustega seotud probleemidele tähelepanu juhtides.
Seega saavad kinnisvaraomanikud ise kaasa aidata maakleriteenuse kvaliteedi tõstmisele, mis on eelkõige oluline neile kui teenuse tellijatele.
Kui teenuse tellija on rahul maakleri tööga, kelle kuulutuses on vaid üks lause stiilis «Müüa maa Tallinnas», siis pole ime, et ka tema kinnisvaramüük kuidagi ei edene.