Jaapani tehnoloogiahiiud maadlevad kahjumiga

Sony esimene värviteler, mis toodeti 1968. aastal, on välja pandud firma muuseumis. Foto: SCANPIX

Veel hiljuti maailma tehnoloogiatööstust valitsenud Jaapani suurkontsernid on sattunud suurtesse raskustesse, sest ei ole suutnud kaasa minna uusimate trendidega ning on globaalses konkurentsis alla jäänud Lõuna-Korea, Hiina ja USA firmadele.

Jaapani tehnoloogiahiiglaste valearvestusi täispikitud allakäik on olnud pikk ja piinarikas. Ettevõtted on aastakümneid loonud telefone, personaalarvuteid ja televiisoreid, mis eraldiseisvana on maailmaklassi kvaliteediga, kuid samas on pikalt eiratud vajadust neid omavahel tarkvaraliselt integreerida. Teised tehnoloogiaettevõtted on aga läinud eraldiseisvate «ökosüsteemide» loomise teed ning suutnud seeläbi ka Jaapani firmad mitme olulise tehnoloogiaseadme liidripositsioonilt tõrjuda.

Kvaliteet ühtlustub
Sony, Sharp ja Panasonic teevad võib-olla isegi maailma parimaid televiisoreid, ent kuigi Samsungi ja LG sama klassi telerite kvaliteet jääb tihtipeale neile alla, kompenseerib Lõuna-Korea tootjate vajakajäämisi nende toodete palju soodsam hind.

«Minevikus oli vahe turu parima teleri ja sellele järgnevate vahel suurem. Nüüd on Sony ja LG sama klassi telerite kvaliteedivahe kokku kuivanud ning tavatarbija ei pruugi seda märgatagi. Ja kui tavatarbija seda tähele ei pane, siis seda pole olemas,» ütles Gartneri uuringufirma analüütik Michael Gartenberg.

Kuigi Jaapani ettevõtted on juba mõnda aega elanud teadmisega, et samal kursil enam pikalt jätkata ei saa ning selleks, et uute trendide rongile jõuda, tuleb vanad ärimudelid hüljata, pole praktika teooriale järele jõudnud ning tehnoloogiakontsernide probleemid on viimaste aastatega ainult kasvanud.

Sony oli viimati kasumis 2008. aastal ning Panasonic on viimasest neljast finantsaastast kolm lõpetanud kahjumiga. Kui arvutada kokku nelja suurima Jaapani tehnoloogiakontserni: Sony, Toshiba, Panasonicu ja Sharpi koguväärtus, siis selle artikli kirjutamise ajal ei ületanud see isegi 40 miljardit dollarit, mis on neli ja pool korda väiksem Samsungi väärtusest ning üle kaheteist korra väiksem oktoobri lõpus ja novembri alguses üsna tuntava languse läbi teinud Apple’i väärtusest.

Sharp ennustab oma märtsis lõppeva finantsaasta kogukahjumiks 5,6 miljardit dollarit ning Panasonic lausa 9,6 miljardit dollarit. Sony näeb oma tulevikku roosilisemana, lootes jääda aasta lõikes siiski üle pooleteise miljardi dollariga plusspoolele.

Roheline mull
Häda sunnil on Jaapani tehnoloogiaettevõtted juhtkondades teinud suuri muudatusi, juba on rakendatud drastilisi kärpemeetmeid nii massiliste koondamiste kui ka tehaste ja kontorite sulgemise abil.

Mis aga viis ettevõtted katastroofilisse seisu?
Kui minna ajaloos veidi vähem kui kümmekond aastat tagasi, oli väga vähe märke sellest, et Sharp võiks kunagi olla praeguses olukorras, kus ollakse sunnitud Jaapani riigilt ellujäämiseks abi paluma.

Kontsern õitses möödunud kümnendi algusest kuni ülemaailmse majanduskriisi alguseni tootmis- ja rohelise tehnoloogia mulli najal, rajades uusi lamedate ekraanipaneelide tehaseid ja kasvatades nimetatud perioodi jooksul oma kasumit üle 150 protsendi. 2008. aastal hakkas aga kõik kokku kukkuma. LCD- ja plasmaekraanide hinnad langesid järsult ning iPhone’i Jaapani turule saabumisega kadus ka ettevõtte Aquos-telefonide populaarsus.

Sellegipoolest ei hakanud veel häirekellad Sharpis lööma, vaid jätkati samal kursil. Jaapanisse Sakaisse rajati ülikallis LCD-paneelide tehas, mille aastane tootmissuutlikkus ületas tolleaegset ülemaailmset turgu. Sharp ei suutnud kaasa minna ka nutitelefonide võidukäiguga ning firma telefonimüük on viimase viie aastaga vähenenud Jaapanis rohkem kui poole võrra.

Nagu sellest oleks veel vähe, lõhkes eelmise aasta lõpus päikeseenergia mull ning koos massilise päikeseenergiaettevõtete pankrotilainega kukkus sügavasse miinusesse ka Sharpi päikesepatareide üksus. Tulevik ei paista helge – kümnenda generatsiooni LCD-ekraanide tootmise koostööplaan China Electronicsiga on pandud Hiina–Jaapani vahelise poliitilise tüli tõttu määramata ajaks ootele ning ettevõte on ise pannud kahtluse alla oma tegevuse jätkusuutlikkuse, juhul kui lähiajal ei leita lisainvestoreid riigi või välisettevõtete näol.

Ka Panasonicu allakäik algas suurte panuste tegemisega nõrkadele kaartidele. Ettevõte investeeris tohutuid summasid plasmatehnoloogia arendamisse ja plasmaekraanide tootmistehaste rajamisse. Sarnaselt Sharpiga üritati teenida ka rohelise tehnoloogia pealt, 2009. aastal osteti Sanyo, mille abil loodeti kasvatada päikesepaneelide ja akude müüki.

Meditsiinitehnika päästab
Nüüdseks on plasmatehnoloogia populaarsus aga hääbunud ning ka päikeseenergiaga tegelev sektor on suurtes raskustes, mistõttu Panasonicu tüürimise eelmisel aastal üle võtnud Kazuhiro Tsuga oli novembri alguses toimunud pressiüritusel sunnitud tunnistama, et ettevõte on tarbeelektroonika suurte kaotajate seas.

Kuigi Sonyl on võrreldes Sharpi ja Panasonicuga läinud siiski veidi paremini, on ka seda hiigelettevõtet kimbutanud teleritootmise suured kahjumid. Viimase kaheksa aasta jooksul ei ole Sony vastav üksus kordagi plusspoolele jõudnud.

Samas said ettevõtte juhid varakult aru tarkvara, sisu ja erinevate seadmete omavahelise integreerimise jõust ning omades olulist osa filmi- ja muusikatööstusest, ollakse ühtlasi suure potentsiaaliga sisu sidumisel oma erinevate elektroonikaseadmetega.

Samuti on palju investeeritud keemia- ja meditsiinitööstusse, lõppenud kvartalis lubas just esimesena nimetatud üksuse korralik kasum Sonyl leevendada mitme muu üksuse toodetud kahjumeid. Tulevikule mõeldes suurendati osalust ka skandaalidest räsitud Olympuses, mis on meditsiinitehnika turul üsnagi tähtis tegija.