Vallad ja linnad tõstavad maamaksu

Viljandis asuv Lossi tänav õhtuvalguses. Foto: Peeter Kümmel

Kuigi uuest aastast jõustub nn kodualuse maa maksuvabastus, mis võiks tähendada maksukoorma kergendust, siis tegelikkuses maamaksu koormis hoopis kasvab. Valitsusliidu muudatusega nihkub see ärimaale ja nendele elamumaa omanikele, kel pole kinnistul sissekirjutust.

Kuigi uuest aastast jõustub nn kodualuse maa maksuvabastus, mis võiks tähendada maksukoorma kergendust, siis tegelikkuses maamaksu koormis hoopis kasvab. Valitsusliidu muudatusega nihkub see ärimaale ja nendele elamumaa omanikele, kel pole kinnistul sissekirjutust.

Valitsusliidu propagandamasina kiidetud kodualuse maa maksuvabastus võeti seadusena vastu mullu ja kehtima hakkab see tuleva aasta algusest. Tallinna linnapea Edgar Savisaar vabastas eraisikud maamaksust juba selle aasta alguses. Nüüd laieneb see üle Eesti.

Maamaksuvabastus külmutab ja tõstab veelgi hindu hangunud kinnisvaraturul, sest tühjalt seisvaid kinnistuid ei sunni enam müüki panema kohustus tasuda maamaksu. OECD ja IMF on soovitanud Eestil maamaksu osakaalu maksukoormuses tõsta, vastupidi IRLi ja Reformierakonna poliitikale.

Linnades on maamaksust vaba korteri- või kinnistuomanik, kui ta on rahvastikuregistris samale pinnale sisse kirjutatud, kuni 1500 ruutmeetri ulatuses. Maal ehk hajaasustusega piirkondades saab maksuvabaks kuni kaks hektarit. Maamaks laekub täielikult omavalitsuste eelarvesse, seepärast on see tähtis tuluallikas. Kuna nüüd osa tuludest kaob, siis tõstavad omavalitsused maksumäära.

Maksutulu kasvab
Tallinna naabruses asuvale Viimsi vallale laekub tänavu maamaksust 1,9 miljonit eurot. Tuleval aastal pääsevad Viimsi elanikud hinnanguliselt ligikaudu 0,7 miljoni euro maamaksu tasumisest, kuid vallakassasse laekub raha ikkagi rohkem.

Tulude kaotuse korvamiseks tõstab vallavalitsus maamaksu peaaegu kaks korda, loomulikult nendel, kes seda maksavad. Vallavalitsuse värske eelnõu järgi kogub vald maamaksu 2,1 miljonit eurot.

Kuna maksumäär kasvab, siis lõppkokkuvõttes võib kergesti juhtuda, et majaomanik peab maksma kokkuvõttes niisama palju või rohkemgi kui tänavu, sest maksuvaba on kuni 1500 ruutmeetrit.
Viimsi vallavanem Haldo Oravas ütles, et vallavalitsus tahab uusi maksumääre seades teha nii, et majaomanikud ei peaks rohkem maksma.

Oravase sõnul maksavad kuni 3000-ruutmeetrise krundi omanikud vähem kui seni. Suuremate kruntide omanikud rohkem. Seega kasvab elamumaa maksumäär Viimsis kaks korda.
Tähtis on ka sissekirjutus majja või korterisse.

Kui näiteks korter on Tallinnas ja suvemaja Viimsis ning omanik ei taha pealinna sissekirjutusest loobuda, tuleb kokkuvõttes tasuda senisega võrreldes kahekordne andam.

«Maamaksuvabastus on enamasti positiivne, kuigi neile, kes sissekirjutusega žongleerima peavad, toob see kaasa kulusid,» lausus Oravas.

Oravas ei teinud saladust, et omavalitsusel on hea meel, kui inimesed end elanikuks vormistavad. Valitsus hüvitab omavalitsustele eraisikute maamaksu kaotamise, kuid Oravase hinnangul sellest ei piisa.

«Peame otsima lisatulusid, sest kaotame rohkem kui juurde saame. Valitsuse komme suurendada omavalitsuse kohustusi ja mitte anda nende täitmiseks vahendeid, hakkab harjumuseks saama,» ütles Oravas.

Leidub ka erandeid. Viimsist väiksema Kuusalu vallavolikogu esimees Andres Paomees ütles, et nende väikesele vallale piisab senisest suuremast tulumaksu eraldisest kaotatud maamaksu katteks. Samas kavatseb vald ikkagi ka maamaksu tõsta. Paomehe sõnul on põllumaa põhjendamatult väikese maksumääraga.

Savisaare vingerpuss
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe ütles, et valitsus hüvitab omavalitsustele maamaksu vabastuse suurema tulumaksu eraldisega.
Riik tõstab kohalike omavalitsuste eraldatavat tulumaksu määra 2013. aastal 11,57 protsendile, see annab kokku 10,5 miljonit eurot. 2014. aastal kasvab määr püsivalt 11,6 protsendile, andes lisaraha 13,3 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi hinnangul on maamaksuvabastuse arvestuslik mõju 2013. aastal umbes 10,5 miljonit eurot ja 2014. aastal 13,3 miljonit eurot.

Et riigi ühe suurema maamaksu laekumisega Tallinna linna eraisikute maksuvabastusel mingit mõju ei olnud, sest linnavalitsus korvas selle maamaksu üldise tõusuga, näitavad maksulaekumise koondandmed. Kohalikele omavalitsustele peaks 2012. aastal laekuma ligikaudu 58,9 mln eurot. 2011. aastal laekus 51,5 mln eurot. Seega Tallinn kogus tänavu sootuks rohkem maamaksu kui varem.

Rahandusministeerium eeldab, et 2013. aastal laekub omavalitsustele vähemalt 55 miljonit  eurot maamaksu.

Kui ajas pisut tagasi minna, siis nn kodualuse maamaksuvabastuse mõtlesid välja Tallinna opositsioonisaadikud, lootes Savisaarelt hääli võita. 2007. aastal tõstis keskerakondlik linnavalitsus maamaksumäära, mistõttu seni tähelepanuta jäänud tagasihoidlik ülekanne äkki paljude inimeste tähelepanu nõudis. Kuigi maks ei olnud võrreldes kinnisvara väärtusega Tallinnas märkimisväärne, tekitas see pahameelt.

Mõeldud-tehtud, koalitsioon kaotas nn kodualuse maamaksu, kuid Savisaar reageeris sellele veelkordse maamaksu tõstmisega. Nagu öeldud, ei olnud Tallinnas juba selle aasta algusest maamaksu vaja tasuda, aga see-eest tuli rohkem maksta ärimaaomanikel ja ka nendel eraisikutel, kes polnud Tallinna elanikud. Samamoodi reageerib praegu valitsusliidu maksusoodustusele enamik omavalitsusi.

Meelespea

1. Maamaksu vabastuse saab maa omanik. Hoonestusõiguse puhul hoonestaja ning kasutusvalduse puhul kasutusvaldaja.

2. Maamaksust vabastatava maa sihtotstarve peab olema elamumaa või maatulundusmaa (õuemaa).

3. Omanikul peab korteris või hoones olema sissekirjutus.

4. Maksuvaba on 1500 m2 tiheasustusega ja 2 hektarit hajaasustusega alal.

5. Avaldust ei pea esitama, omavalitsus kontrollib ise andmeid.

6. Kaasomandi korral saab maksuvabaks iga sissekirjutusega kaasomanik selles osas, mida kasutab, kuid maksuvabastus kokku ei ole suurem kui 1500 m2 või kuni 2 hektarit.

7. Kui kortermajas on ka äriruume, tuleb ärimaa eest tasuda korteriomanikel endiselt.

8. Maamaksuvabastuse saamisel ei ole üüritulu takistuseks.