/nginx/o/2011/11/30/857132t1h390f.jpg)
Kui Shuhei Mainoumi 1990ndate alguses sumomaadlejaks sai, täitis ta ranged pikkusenõuded üksnes tänu sellele, et süstis endale skalbi alla silikooni.
Kas sumo päästaksid priskemad palgad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Mainoumi sellist valusat vempu viskama ei peaks – Jaapani sumoliit on viimaste aastatega leevendanud huviliste ligimeelitamiseks nii pikkuse- kui raskusestandardeid.
Juunis kärbiti miinimumpikkus 167 sentimeetri juurest 165 peale – tase, mille suhteliselt tilluke Mainoumi hõlpsasti täitnud oleks.
Kuid pinguta kuidas tahad, ikka ei kipu noored jaapanlased rahvusspordialal karjääri tegema, et täita 115 maadlejast jäetud auk, kes 2011. aastal sumost lahkusid.
«Väga vähe noori tuleb juurde. See on sumo jaoks suur probleem,» ütles sumofänn Mitsue Ishida, kes tuli Jaapani keskosast edelas asuvasse Fukuokasse novembriturniirile kaasa elama.
Entusiasmi puudumise põhjuseid pole raske leida: viimased aastad on olnud sumo reputatsioonile katastroofilised, skandaale on tulnud ridamisi alates noormaadleja surmast «sisseõnnistamise» rituaalide käigus kuni avastuseni, et kokkuleppematšid on üldlevinud.
Vaatajate arv väheneb, Fukoka turniiri atmosfääri jahutavad arvukad tühjad tooliread.
15-päevase turniiri alguse poole oli saalis vast kolmandiku jagu kaasaelajaid, isegi pärastlõunasel «tipptunnil».
Mõned fännid süüdistavad tribüünide hõrenemises seda, et sumo tipus napib oma poisse.
Vaatamata välismaalaste vastuvõtu piirangutele on mõlemad praegused yokozunad mongoollased ning vaid kaks «teise pulga» meest ehk ozekit on jaapanlased.
Veteranfänn Koji Fushitani võtab vananevate pealtvaatajate meeleolud kokku tõdemusega, et välismaalaste pealetung on ühiskonna laiema longuvajumise sümptom.
«Nüüd kui Jaapan on jõukas, oleme minetanud näljase vaimu... välismaalased on söakamad,» ütleb Fushitani, kes kurdab selle üle, et ala on kaotanud palju sära alates «mustvalge televisiooni päevadest», mil tema sumot vaatama hakkas.
«Nüüd kui välismaalasi on rohkem, ei ole enam nii huvitav. Sest nad võidavad lihtsalt suuruse ja tugevusega. Vanasti olid Jaapani maadlejad väiksemad ja pidid lootma tehnika, mitte niivõrd kaalu peale,» ütleb ta. «Nüüd on sumo toorem.»
Kõik nii pahurad pole. Paljud Fukuoka turniiril elavad rõõmsasti kaasa ka välismaalastele, mõnede meelest on nood isegi sumotehnikat rikastanud. Kõige saledam maadleja on praegu üks tšehh, kes on seljatanud nii mõnegi endast üle 100 kilogrammi raskema jaapanlase.
Kyushu infoteaduste instituudi sumomeeskonna kapteni Daiichi Koba suureks eeskujuks on mongoollasest yokozuna Hakuho. «Tema on kõige tugevam ja huvitavam,» selgitab Koba lühidalt, nagu ühele õigele sumomehele kohane.
Välismaiste maadlejate edu on sumole ka piiri taga vaatajaskonda tekitanud ning toob neid isegi turistidena Jaapanisse. Rühm Mongoolia fänne – ühe Jaapani ehitusfirma kliendid ja külalised – lehvitasid Fukuoka staadionil uhkelt oma rahvuslippu.
«Iga turniir kantakse üle Mongoolia televisioonis, Mongoolia kodanikele, mongoolia keeles!» teatas uhkusega turismigrupi liige Enkhjargal, kes paljude mongoollaste kombel vaid ühte nime kannab. «Juba lähitulevikus võib sumost olümpiaala saada.»
Olümpiamõtted oleks ülimalt vastukarva puristidele, kes rõhutavad sumo sintoistlikke juuri ning hindavad kõrgelt selliseid üksikasju nagu kohtunike univorme, mis kujutavad endast 14. sajandi aadlike õukonnarõivaid.
Endine maadleja Kenjiro Goto, kes peab restorani, kus serveeritakse «vaikimisi» sumorooga ehk chankonabe hautist, ütles, et üks tulevikuvõimalus oleks rõhutada sumo vaimseid aspekte ning muretseda vähem kommertsedu pärast. Aga seniks paneb ta ette, et noori võiks tõmmata ligi palgasüsteemiga.
Praegu saavad arvestatavat palka vaid paremad maadlejad, enamik peab leppima voodikoha, ninaesise ja taskurahaga. Kuna sissetulek on pea olematu, tundub riskantne investeerida spordialasse, kus tervisehädasid on küllaga ja varajane erruminek samahästi kui kindlustatud.
«Vanemad muretsevad, mis lastest saab, kui nad sumokarjääri valivad,» ütleb Goto. «Kui nad läbi ei löö, mida nad siis pärast peale hakkavad?»
Copyright The Financial Times Limited 2012