K, 1.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ekspert: Eestis põlevkiviõlist kõrgkvaliteetse mootorkütuse tootmine on utoopia

Andrus Karnau
, majandusajakirjanik
Ekspert: Eestis põlevkiviõlist kõrgkvaliteetse mootorkütuse tootmine on utoopia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Peeter Langovits / Postimees

Põlevkiviuurija Jüri Žirjakovi uuringu kohaselt on Eestis kõrgkvaliteetse mootorkütuse tootmine põlevkiviõlist majanduslikult ebaotstarbekas ning sellisel viisil saadud kütus ei pruugi vajalikele nõudmistele vastata.

Jüri Žirjakovi sõnul on kohalikud põlevkivigigandid nagu Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp juba teatanud kavatsustest alustada 2016. aastal kõrgeima kvaliteediga diislikütuse tootmist. Aastaks 2016 plaanib Eesti Energia välja arendada põlevkivi vedelkütuste tootmiskompleksi, mis võimaldab rafineerida 55-70 protsenti kogutoodangust diislikütuseks. 2009. aastal otsustas EAS toetada 8 miljoni krooniga Viru Keemia Grupi põlevkivi rafineerimisuuringuid, mille eesmärgiks on samuti rajada Eestisse rafineerimistehas just 2016. aastaks, mil jõustuvad vedel- ja merekütusele kehtestatud rangemad kvaliteedinõuded.
 
«Sellistesse «põlevkiviõli rafineerimise» uuringutesse on kaasatud peamiselt Ameerika või Euroopa laborid, mis reeglina ei ole piisavalt tuttavad ei põlevkivi töötlemise tingimuste ega põlevkiviõli füüsilis-keemiliste omaduste laia varieerumisega,» ütles Žirjakov. «Kahjuks võtavad meie põlevkivitöötlejad nende eksperimentide tulemusi tõendina nagu võimaldaksid kaasaegsed nafta-keemilised tehnoloogiad ka põlevkiviõlist majanduslikult otstarbekat mootorikütust toota.»    
 
Žirjakovi läbi viidud põlevkiviõli tootmise ja edasise töötlemise süsteemne tehniline-majanduslik analüüs näitab, et kõrgkvaliteetse mootorkütuse majanduslikult otstarbekas tootmine põlevkiviõlist ei ole Eestis võimalik.
 
«Põlevkivi töötlemiseks kasutatava tahke soojuskandja seadmega toodetud põlevkiviõli on oma koostise poolest äärmiselt ebastabiilne materjal. Eesti Energia poolt 2016. aastaks lubatud 22 000 barrelilise päevase koguse põlevkiviõli koostise stabiliseerimine on praktiliselt välistatud ja sellise toorme kommertslik kasutamine ei ole võimalik,» selgitas Žirjakov.   
 
Žirjakov lisas, et ka laboratoorsed uuringud näitavad, et sellisel viisil saadud toode ei vasta diislikütusele kehtestatud nõuetele ning tootmine on seotud märkimisväärse kõrvalsaaduste tekkega (väävelvesinik, ammoniaak, heitveed jne), mis teeb protsessi keskkonna jaoks erakordselt koormavaks.
 
«Nagu teada, on majanduslikult otstarbekas nafta töötlemine võimalik kompleksse tehnoloogilise skeemi juures aastase tootlusega vähemalt kaks miljonit tonni. Välja käidud 22 000 barrelit põlevkiviõli ööpäevas moodustab umbes üks miljon tonni aastas. Äärmiselt ebasoodsa füüsilis-keemilise koostise juures paistab põlevkiviõlist kõrgeima kategooria mootorkütuse majanduslikult otstarbekas tootmine utoopiana,» märkis Žirjakov.
 
Jüri Žirjakov tegeleb teadusuuringute ja praktilise tööga tahke kütuse ja nafta töötlemise ning keskkonnakaitse valdkonnas. Žirjakov on keemiaõppejõud ning Shale Oil Chemicals AS-i arendusdirektor. Ta on varem töötanud Narva õlitehases projektijuhina, TTÜ Põlevkiviinstituudis asedirektorina, Viru Aromaatika ASi tehnilise direktorina ning Kiviter ASi tehnilise direktori asetäitjana. Jüri Žirjakov omab doktorikraadi biokeemias.

Märksõnad
Tagasi üles