Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Vee-ettevõtted: siseministeeriumi pudeldatud joogivee hange on solvav

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Inselberg
Copy
Kraanivesi.
Kraanivesi. Foto: Panther Media/Scanpix

Eesti Vee-ettevõtete Liit teatas, et siseministeerium plaanib lähiajal alustada avatud hankemenetlust pudeldatud joogivee ja selle tarbimiseks vajalike seadmete rentimiseks, Eesti Vee-Ettevõtete Liit leiab aga, et vähemalt riigiasutused ei peaks pudelivett kraaniveele eelistama.

«Mulle jätab sellise hanke kavandamine mulje, et riigi ametnikkond elab mingis omas maailmas,» ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu(EVEL) juhatuse esimees Hans Liibek. «Ehk siis meie, Eestimaa vee-ettevõtted, võitleme iga päev selle eest, et kraanivesi oleks puhas ja tervislik, me oleme selle nimel juba pikki aastaid ränka vaeva näinud ja sadu miljoneid eurosid investeerinud ning nüüd arvab üks ministeerium, et meie pakutav kraanivesi ei kõlba juua! See on solvav!»

Liibek toob välja, et nii Euroopa Liit, Eesti Vabariik, Keskkonnainvesteeringute Keskus kui ka kohalikud omavalitsused on möödunud aastakümnete jooksul investeerinud Eestimaa linnade-asulate veevärkidesse kokku sadu miljoneid eurosid, kuid nüüd justkui ei kõlbaks riigiametnikel seda vett enam juua.

«Riik ja ametnikud võiks siiski oma tegevusega kodanikele eeskujuks olla ning kui veeteenuse parandamiseks on ikka väga palju meie kõigi ühist maksuraha ja aega pandud, siis ärgu lähtugu ametnikud oma tegevuses deviisist: mõisa köis, las lohiseb!» kirjeldas Liibek.

EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmehe sõnul kõneleb pudelivee-hange mõtlematusest. «Kui joogivett sellisel kujul hangitakse, ei hakka ka kõige teadlikum riigiametnik mõtlema, et kas tal ka tegelikult pudelivett vaja on – kuna masin on igaks juhuks nurka tiksuma pandud, siis sealt ta oma joogivee saabki,» ütles Tarkmees.

Tarkmehe sõnul vähendab pudelivee tarbimine vee-ettevõtete sissetulekuid, suurendab väljaminekuid ja vee-ettevõttel jääb reovete puhastamiseks aina vähem raha.

Teenuse omahind sõltub Tarkmehe sõnul tarbijate arvust – mida vähem tarbijaid, seda suurem omahind: «On suur vahe, kas saja meetri toru otsas on 1 või 10 tarbijat.»

Pudelivee eelistamine kraaniveele on Tarkmehe sõnul väga keskkonnavaenulik samm. «Joogivee pudelisse panemine tekitab keskkonnale korvamatut kahju (pudelite valmistamine, transport jne) ning ei maksa ka unustada, et 60 protsenti müüdavast pudeliveest ongi tavaline kraanivesi, mida on lihtsalt rohkemal või vähemal määral töödeldud,» lisas Tarkmees. «Keskkonnateadliku kodanikuna ütleks selle hanke kohta lihtsalt: piinlik lugu.»

Siseministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide ütles, et töötavad inimesed vajavad tööpäeva jooksul joogivett ning siseministeeriumi hinnangul on mõistlik pakkuda kraaniveele ka alternatiivi.

«Me toetame säästlikku mõtlemist ja ressursikasutust ja nii-öelda pudelivee tarbimine ei ole kindlasti massiline, sest töötajad tarbivad hea meelega ka kvaliteetset Tallinna kraanivett,» rääkis Loide. «Vajaduste piirides püüame leida soodsaid alternatiive, milleks korraldamegi hanke, sest alati ei ole kraanivee kasutamine võimalik või otstarbekas.»

Tagasi üles