Kaubanduskoja juht: ettevõtjate halduskoormus kasvab hiilivalt

Mait Palts Foto: Liis Treimann

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi hinnangul peaks ettevõtetele 10-15 aastat tagasi pandud kohustused üle vaatama ja kui need on ajale jalgu jäänud, siis mittevajalikud kaotama.

Iga ettevõte vaatab halduskoormusele oma mätta otsast ning sealt paistab see üsna stabiilne ja suuremate muudatusteta, märkis Palts Pärnu juhtimiskonverentside ajaveebis. «Jah – mindi üle elektroonilisele majandusaasta aruande koostamisele ja esitamisele. Jah – suhtlemisel riigiga on pea igal pool võimalik kasutada elektroonilist asjaajamist, mis on veidi kiirem. Jah – digitaalne allkirjastamine on igapäevane. Samas tuleb tunnistada, et olulisi hüppeid siiski toimunud pole,» ütles Palts.

«Siinkohal on muidugi paslik küsida, kas ehk ongi meie ettevõtete halduskoormus juba sedavõrd madal, et alandamisruumi ei olegi. Ettevõtete ja kaubanduskoja seisukohast ilmselt ruumi ikka on. Esimese hooga tuleks alustada juba kehtivate kohustuste revisjoniga ja võimalusel lihvida neid selles suunas, et nende täitmine oleks võimalikult lihtne ja väikse kuluga. Aeg muutub, majanduskeskkond sealhulgas, ning muutuvad ka riigi andmevajadused. Seega tasuks üha sagedasemini küsida, kas näiteks 10-15 aastat tagasi kehtestatud kohustused on ka täna kohased ja vajalikud. Kui ei, kaotame ära. Kui jah, siis vaatame üle täitmise kaasajastamise ja mugavamaks muutmise võimalused,» rääkis Palts.

Valdkonna tulevikutrende analüüsides juhtis Palts tähelepanu ka ohukohtadele – näiteks hiilivale halduskoormuse tõusu võimalusele. «Kuivõrd riigi andmevajadus säilib ja infot soovitakse ettevõtjate tegevuse kohta järjest detailsemalt ja kiiremini, et oleks võimalik majanduskliima muudatusi kiiremini avastada ning ka kiiremini reageerida, siis on oht ka halduskoormuse kasvuks. Küll mitte hüppeliselt, vaid hiilivalt. Siia-sinna tekivad mõned esmapilgul tühisena näivad kohustused juurde, kuid laiemas plaanis ja neid kokku liites võib kasv olla märkimisväärne. Seega on tulevikus kindlasti oluline jälgida, et ei toimuks hiilivat halduskoormuse tõusu.»

Ka on tõenäoline, et suureneb «digitaalse paberi» kasutamine ja kaugemas tulevikus kasvab erinevate IT-süsteemide ja andmebaaside võimekus omavahel suhelda. «Kuid kindlasti on oluline, et pelgalt digitaalse paberi kasutamisest kaugemale vaataksime. Sellised muutused, kus füüsiline paber asendatakse digitaalsega ehk kus ettevõtja peab koguma andmeid varasemaga samas mahus ning ainus vahe on selle vormistamises, ei vähenda halduskoormust kuigivõrd,» rõhutas Palts. «Ühe kasvava suundumusena näen sedagi, et seni seadustes ja määrustes sisaldunud konkreetseid kohustusi ja nõudeid soovitakse muuta pehmemaks ning asendada nende täitmine ettevõtja endapoolse enesekontrolli ja hinnangutega. Ühest küljest positiivne suund, kuid paraku on see enamasti kaasa toonud ka suureneva paberitöö – regulaarsed eneseanalüüsi kokkuvõtted, riskianalüüsid, iga-aastased olukorra hinnangud ja kontrollid ning nende vormistamine. Reaalses elus tähendab see suund enamasti halduskoormuse kasvu.»