/nginx/o/2012/11/21/1446468t1hb705.jpg)
Tavapäraste draakonipuude, orhideede ja sõnajalgade seas hakkavad lillepoodide valikus üha enam silma eksootilise välimusega putuktoidulised, turdlehed ja muud troopilise päritoluga toataimed.
Lillepoodidest leiab putuktoidulisi toalilli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hansaplanti aednik-klienditeenindaja Maie Steinfeldti sõnul ostavad eestlased kõige rohkem siiski õitsvaid ja värvilisi tuttavaid toataimi, eriliselt on praegu moes orhideed.
«Eks ikka selleks, et suve värve ja meeleolu toas ka talve saabudes säilitada,» põhjendas ta Eesti inimeste õitearmastust.
Eksootilisi taimi armastavad lapsed ja asjaarmastajad ning sageli viiakse neid kingitustena inimestele, kellel on justkui kõik juba olemas.
«Üldiselt liigub neid Eestis ka küllaltki vähe, sest saame neid tellida Hollandist siis, kui keegi teine ka tellib. Päris ühe väikese alusetäie kaupa neid ei tooda,» rääkis Steinfeldt.
Kärbsepüünis, huulhein, kanntaim – need putuktoidulised toataimed on kindlasti eestlaste jaoks kõige põnevamad tegelased, mis vaimustavad nii lapsi kui ka vanemaid.
Steinfeldti sõnul pole putuktoidulised taimed küll abimehed kärbestest lahti saamiseks, kuid tekitavad väikseid kärbseid enda ligi tõmmates ja seedides palju põnevust.
«Kärbsed on neile nagu meie jaoks magustoit. Nad saavad tegelikult kõik oma vajalikud ained ka mullast kätte, nii et talvel, kui kärbseid ei ole, neid eraldi sööta ei ole vaja,» rääkis aednik, kelle sõnul paljud putuktoidulistele taimedele talveks siiski kärbseid koguvad – halba see muidugi ei tee.
Steinfeldt on ka kuulnud, et neid taimi on söödetud isegi kanafileega. «See nüüd taimele kindlasti hea ei ole, jääme ikka putukate juurde,» soovitas ta.
Putuktoidulised toataimed on müügil tavaliselt pisikestena ja suuremaks kui 10 sentimeetrit läbimõõtu nad ei kasva.
Erandiks on kanntaim, mille kannud, kuhu ta kärbseid püüavad, kasvavad juba ise õigetes tingimustes pea 10 sentimeetri pikkuseks.
«Kanntaim kasvab ka Eestis päris hästi. Teda peaks isegi vahepeal piirama, et ta liiga suureks ei kasvaks,» rääkis aednik.
Steinfeldti sõnul püüab putuktoiduline taim oma kannu või huultega kärbse kinni paar korda ning siis see organ sureb ja asemele kasvab uus. See tähendab, et ei ole vaja muretseda, kui üks leht või kann mustaks tõmbub ja sureb – see on loomulik protsess.
Nii putuktoidulised kui ka teised troopilised toataimed vajavad kasvamiseks happelist mulda, niiskust ja valgust ning kõige parem on neid kasvatada vaasis, kuhu on loodud mini-rabamaastik.
Läbikuivamist nad ei talu ja neid peaks pritsima kas vihma- või toasooja veega. Samas ei kannata troopilised taimed meie kraanivees sisalduvaid mineraale.