Rumm: poliitikud peavad tegema rohkem koostööd kui kunagi varem

Hannes Rumm Foto: Peeter Langovits

Riigikogu liige Hannes Rumm ütles ETV saates «Foorum», et poliitiku võivad küll vaielda, kuid praegu on see aeg, kus on vaja teha rohkem koostööd kui kunagi varem.

Saates arutleti selle üle, et kas riigiettevõtete miljonipalgad on riivanud avalikkuse õiglustunnet ning kuidas on võimalik, et riik üheaegselt kärbib ja priiskab.

Meelis Atoneni sõnul elavad riigile kuuluvad ettevõtted ikkagi ärimaailma reeglite järgi ning peavad konkureerima ka teiste ettevõtetega. Näitlikustamiseks tõi ta Eesti Energia, milles on 8000 töötajat ning millele kuulub veel omakorda 25 ettevõtet. «See on meeletu mass, mida hallata ning Sandor Liive teeb head tööd.»

Kadri Simson aga ütles, et riigiettevõtete palgad tunduvad ebapuhastena. «Oleme sellises seisus, kus tuleb lähtuda inimeste õiglustundest. Me ei saa maksta palka rohkem, kui turu väärtus on.» Simson tõi näite Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki näol, kes rääkis, et töötajad peaksid leppima väiksema palgaga, samas aga tema enda palk tõusis. «Iseregulatsioon ei toimu ja nõukogud ei ole tegutsema asunud.»

Ka Hannes Rumm sõnas, et see on õiglustunde küsimus, kas kärpida tippjuhtide palku või mitte.

Kajar Lember ütles, et küsimus on solidaarsuses. «Kui ettevõtjal läheb hästi, siis tulebki palku tõsta, aga kes võtab vastutuse siis, kui halvasti läheb?»

Meelis Atonen tõi näite Eesti Postist, milles on ta nõukogu esimees. «Eesti Postil on umbes 3800 töötajat. Ettevõte suutis üle mitme aasta tulla kasumisse. Juhatus tegi väga head tööd. Nad tulid minu juurde ja tegid ettepaneku kärpida kogu ettevõttes palku 30 protsendi võrra. Mina sellega ei nõustunud, sest need vastutused ei ole võrreldavad.»

Kadri Simson teatas, et valitsus liigub teises suunas kui erasektor. «Tänasel päeval peame me vaatama turusituatsiooni. Riik ei saa maksta ebamõistlikult rohkem kui sama töö tegijad saavad erasektoris.»

Atonen rõhutas, et kui ettevõte ei teeni kasumit, siis ei olegi preemiast üldse mingit juttu. «Siin võivad olla väiksed erandid, aga mina ei ole näinud olukorda, et saab maksta preemiat, kui firma on kahjumis. Kui kaubavood vähenevad, on see ka ettevõte riski hindamine.»

«Nii ei saa ka öelda, et poliitikud siin tegid midagi ja ma olen ettevõtte juht ja ma ei vastuta olukorra eest. Madala palgaga võib tekkida ka see olukord, kus satuvad ettevõtetesse need inimesed, kellel ei ole kompetentsi antud töökohal töötamiseks,» lisas Atonen.

Atoneni arvates tuleks usaldada neid, kes on teatud ametikohtadele pandud. Simsoni arvates aga tuleks riigiettevõtete palkadele seada ülempiir, sest ei saa öelda, et kärpimine tabab ainult lihttöölisi. «Tippjuhid ei ole kõige haavatavam ühiskonnakiht.»