Digitaalsed pärismaalased poes ei käi

Veebis ostlemine muutub üha populaarsemaks. Foto: SCANPIX

Tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa kirjeldas tarbimiskeskkonna arengu konverentsil digitaalset pärismaalast, kes on kasvanud või sündinud maailmas, kus internet on loomulik ja kes suurema osa oste teeb internetis.

Digitaalne pärismaalane on Roonemaa sõnul 11-31 aastat vana, vilunud mitme asja korraga tegemises, tehnoloogia olemasolu on tema jaoks sama iseenesestmõistetav kui õhk, ta elab peamiselt võrgus, on 24/7 online ja on esimese globaalse põlvkonna liige.

Roonemaa selgitas, et virtuaalmaailm ei ole ammu enam mingi eraldiseisev koht või kontseptsioon, vaid meie igapäevaelu osa. Selle maailma kõige olulisem valuuta on aeg, mida meil on alati puudu, aga kuskilt juurde toota ei saa. Tegemist on ka kõige targema põlvkonnaga, kes kunagi sündinud on, kuna info hulk, mis neist inimestest iga päev läbi käib, on tohutu.

Roonemaa liigitas ka ennast digitaalsete pärismaalaste hulka ning rääkis, kuidas tema ostleb ja mille peale raha kulutab.

«Ma ei ole siiani aru saanud, kes on need inimesed, kes 24 tundi päevas Rocca al Mare kaubanduskeskuses on. Iga kord, kui ma sinna satun, ei ole seal ühtegi vaba parkimiskohta,» kirjeldas Roonemaa, kes ise teeb suurema osa oste internetis - näiteks Amazonis või eBays.

Näiteks on ta interneti kaudu viimati ostnud pipraveski, riiete säilituskoti, tolmuimeja, tööriistakasti jne. Ka toiduaineid tellib ta endale sageli interneti kaudu koju.

«Ma lihtsalt ei taha tipptunnil Tallinnas poodi sõita, ma ei taha otsida pool tundi parkimiskohta, ma ei taha jopega sooja poodi minna, higistada ja pärast välja külma kätte tulles haigeks jääda,» rääkis Roonemaa.

Aga kõige rohkem raha kulutab ta internetis siiski mittemateriaalsetele kaupadele nagu muusika, filmid, e-raamatud ja mobiilirakendused.

Samas nägi Roonemaa virtuaalses tarbimiskeskkonnas ning seal levitatavate digitaalsete kaupade puhul ka murekohti. «Kõik on seni hästi, kui asjad toimivad, aga kui tekivad probleemid, siis seisan ma üksi vastamisi suure ja anonüümse Amazoni või Google`iga,» selgitas ta.

Lisaks tõi ta välja, et Eesti tarbijad ei saa osa paljudest virtuaalse tarbimiskeskkonna hüvedest – maailmas on palju ostukeskkondi, mis on siinsetele tarbijatele suletud.

Ka Euroopa Komisjoni Eesti juht Hannes Rumm tõi hiljem diskussioonis välja, et e-kaubandus on Euroopa Liidus võrreldes Ameerika Ühendriikidega alles lapsekingades. «Euroopa tarbijatel puudub internetis oste tehes veel kindlustunne, kas näiteks toote saab sel moel ostes vajadusel ka ümber vahetada,» rääkis Rumm.

Samas rõhutas ta, et e-kaubandust peaks Euroopas kindlasti arendama, kuna vastasel juhul jäämegi USA varju.