Euroala rahandusministrid lükkasid täna öösel lõppenud koosistumisel taas edasi Kreeka abiraha ülekande summas 44 miljardit eurot, jõudmata kokkuleppele Ateena võlamäe kärpimise tempos.
Rahandusministrite ööistung lõppes viljatult
Olles ligi 12 tundi intensiivselt aru pidanud, lepiti järgmine koosolek kokku tulevaks nädalaks.
Kokkuleppe saavutamist takistavad peamiselt erimeelsused rahandusministrite ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) vahel.
«Ma ei tea, millal abiraha ülekanne aset leiab,» tunnistas eurogrupi juht Jean-Claude Juncker koosolekuruumist väljudes.
«Kreeka on oma osa teinud, nüüd on pall meie käes,» tõdes ta viitega Ateena poolt heakskiidetud kasinusmeetmetele.
Viivitus rõhutab tõsiasja, et ministrite jaoks on lõppemas aktsepteeritavad lahendused – ainus viis Kreeka lendukippuvat laenutaset talitseda oleks kirjutada korstnasse osa riiklike abilaenude väärtusest, mis oleks aga poliitiliselt väga vastuoluline.
Koosolekul viibinud ametnike sõnutsi ekslevad liikmesriigid «punaste joonte» labürindis ning kokkuleppeni jõudmine on keerukas.
Rahandusministrid suunduvad tagasi koju, et arutada oma läbirääkimismandaate riikide valitsustega.
Taas tullakse kokku tuleval esmaspäeval.
IMF on jäänud jäigale seisukohale, et Kreekalt tuleb nõuda riigivõla kärpimist 120 protsendile SKTst aastaks 2020.
Euroala valitsused arutavad võimalusi Kreekale leevenduse leidmiseks, kuna 2020. aasta sihtmärk on täiesti ebarealistlik – kui valitsused just ei soostu juba antud laenudelt kahjumit kandma.
Viimast variant nimetab Saksamaa aga «ebaseaduslikuks».
Eurogrupi ametlik pressiteade selgitab, et koosolek «katkestati tehnilise töö tarvis teatud elementide» kallal.
Pärast teise abipaketi väljakuulutamist märtsis on Kreeka riigivõlg väljunud kontrolli alt ning saavutab prognooside kohaselt 2014. aastaks 190 protsendi taseme SKTst.
Copyright The Financial Times Limited 2012