Kuidas leida aega raamatute lugemiseks?

Raamatud. Foto: Urmas Luik

Kõigil on kogu aeg kiire ja mõte leida veel aega raamatute lugemiseks tundub utoopia. Ajajuhtimise koolitaja Ardo Reinsalu jagab nippe, kuidas hoolimata napist ajast siiski lugemiseks aega leida.

Eelkõige alustaks lugejale ebameeldivast teemast – motivatsioonist. Ma väidan, et kui ei leia aega lugemiseks, siis tegelikult ei ole lugemine selle inimese jaoks piisavalt prioriteetne, kirjutab Reinsalu ajajuhtimise veebis. Miks? Sest me kõik leiame aega olulisteks asjadeks.

Kas ma pean tööalaselt pakkuma välja uusi mõtteid ja ideid? Kui jah, siis just raamat on see, mis silmaringi laiendab ja aitab näha uusi seoseid ja lahendusi. Kas mul on vaja konkurentsis püsimiseks olla teadlik maailmas toimuvast? Loomulikult! Ja parim lahendus selleks on lugemine. Mark Twain on öelnud: «Inimene, kes ei loe häid raamatuid, pole põrmugi parem kui see, kes ei oska lugeda.»

Teine huvitav küsimus on see, et kui palju siis peaks raamatute lugemiseks aega vaja olema? Või kui palju on aega puudu? Kui keskmine raamat on umbes sada tuhat sõna ja keskmine inimene loeb 250 sõna minutis, siis kulub ühe raamatu lugemiseks 6-7 tundi. Muidugi ei ole meil seda aega korraga iga päev võimalik leida. Aga lugeda saab vabalt ka 10-15 minuti kaupa. Kulutades raamatule päevas 15 minutit, jõuab aastas lugeda 10 raamatut! See 15 minutit aega on aga leitav kas lõunapausi ajal kohvikus, kellegi ukse taga oodates või muid ootamatult ettejuhtunud pause kasutades.

Eelnevast jutust lähtub lihtne soovitus – lugemismaterjal peab kogu aeg kaasas olema! On selleks siis lemmikajakiri, eriala- või ilukirjandus, uuringud ja analüüsid või pikemad e-kirjad. Selliste tekstide lugemiseks võib nädalas kuluda mitmeid tunde, mis võtavad niigi tihedast päevakavast olulise osa. Samas kui tassida kirjandust endaga kaasas, võib ootamatult tekkivate ootamiste või muude pauside tõttu töötada lugemismaterjali läbi ilma aktiivset tööaega kulutamata. Ühel ajajuhtimisspetsialistil ripub kodus koridoris eraldi korv raamatute ja ajakirjadega, mida ta saab enne väljumist endaga kaasa haarata. Kaval nipp, mida tasub ka endal järele proovida.

Eraldi tuleb välja tuua üha suurenev e-raamatute ja audioraamatute osakaal. E-raamatute tõttu on saanud nüüd tekstid loetavaks isegi pidevalt taskus oleval nutitelefonil. Loomulikult pole sellise lugemise kiirus või kvaliteet sama, mis rahulikult tugitoolis raamatut lehitsedes, aga lisab kahtlemata lisavõimalusi.

Audioraamatud on aga ühed vähesed, mida n-ö «loetakse» paralleelselt teiste tegevustega. Audioraamatut saab kuulata autos rooli keerates, trennis ratast vändates, aias riisudes, linnas ühest kohast teise jalutades või muude taoliste tegevuste raames, mida heli samaaegne kuulamine ei häiri. Internet on täis huvitavaid heliformaadis loengud, raadiosaateid ja tekste – ainult lae oma nutitelefoni ja kuula!