Rahahädas Estonian Air koondab iga teise töötaja

Estonian Airi ootab ees koondamine. Foto: Pm

Suurest kahjumist väljatulekuks vähendab Estonian Air lennumahte ja vähendab töötajate arvu 146 inimese võrra. See tähendab, et praegusest 318 inimesest kaotab töö iga teine.

«Ettevõte kaotab 2,5 miljonit eurot kuus ja niimoodi ei saa see jätkuda,» kinnitas kolm nädalat ametis olnud Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmér. Tema plaani järgi peaks firma enne tuleva aasta suve plusspoolele jõudma.

Edaspidi jääb ettevõttesse 172 töötajat, kellest 100 on lennupersonali liikmed. Firma uuendatud struktuur põhineb mudelil, mille järgi lennatakse viie lennukiga Tallinnast üheksasse kuni kümnesse põhisihtkohta. Praeguse plaani järgi on need sihtkohad Stockholm, Kopenhaagen, Oslo, Amsterdam, Brüssel, Moskva, Peterburi, Vilnius ja Kiiev. Palméri sõnutsi on võimalik, et jätkuvad ka lennud Norrasse Trondheimi, kuid mitte iga päev.

Koondamiskava puudutab ettevõttes nii kommerts- ja administratiivosakondi kui ka piloote ja salongiteenindajaid. Palméri sõnul jätkub koondamine 3. detsembrini. Selleks ajaks on selge, milliseks lennukipark kujuneb ja kes lennupersonalist täpselt lahkuma peab.

Palmér tunnistas, et vaatamata ümberkorraldustele on ettevõttel detsembris riigilt siiski rahasüsti tarvis. Kui suurt summat, ei osanud firmajuht veel öelda, sest kõik sõltub lennukipargi ümberkorraldusega seotud läbirääkimistest.

Majandusminister Juhan Parts tõdes eelmisel nädalal, et on kaks valikut: pankrot või riiklik rahasüst. Riikliku päästeplaani käikuminekuks peab ettevõte ministri sõnul täitma mitu eeltingimust: olema oma tegevuses regionaalselt konkurentsivõimeline ehk senine kollektiivleping tuleb põhimõtteliselt ümber teha ja tehtav investeering peab olema kooskõlas Euroopa Liidu lennundust puudutavate riigiabi reeglitega. Valitsus peaks Estonian Airi küsimust uuesti arutama detsembri esimesel nädalal.

Palmér avaldas lootus, et valitsuse otsus on firma suhtes positiivne. «See on muidugi omaniku otsus,» rääkis Palmér. «Teeme nii kiiresti kui võimalik, et kahjumist välja saada.»

Palmér eitas, et koondamisplaani avalikustamine oleks kuidagi seotud ametiühingutega peetavate läbirääkimistega. Kui ettevõtte nõukogu esimees Erkki Raasuke avaldas novembri alguses arvamust, et pikalt ettevõttes töötanud inimesed ei saa aru, millises olukorras ettevõte on, ja oli üllatunud, et firmas on nii jäigad kollektiivlepingud, siis eile lausus Palmér, et töötajad saavad olukorrast aru ning läbirääkimised on olnud konstruktiivsed. Tema sõnutsi ollakse lähedal kokkuleppele salongipersonaliga, samuti käivad läbirääkimised pilootidega.

Eesti Stjuardesside ja Stjuuardite Ametiühingu juhatuse liige Veiko Saga kinnitas, et läbirääkimised kollektiivlepingu üle on lõpusirgel. Tema sõnul on nad teinud suuri järeleandmisi.

«Oleme loobunud töö- ja puhkeja tingimustest ning meil ei ole ka palganõudeid,» lausus ta. Eriarvamused uue kollektiivlepingu kohta puudutavad koondamiste aluseid.

Salongipersonalist on Saga sõnul 11 juba koondatud ja kümme ootavad oma saatust. Praegu rakendub veel vana, veebruarini kehtiv kollektiivleping. Kui uus koondamislaine tuleb enne 9. veebruari, käib senine kollektiivleping ka siis lahti lastavate inimeste kohta.

Saga lausus, et sama tööd salongipersonalil Eestis leida ei ole. «Vabad ja vallalised võivad endale lubada mujale minekut, ülejäänud leiavad muud tööd koduturul,» lausus ta. «Ega see väga nukker ei ole, meil on palju kõrgharidusega inimesi.»

Estonian Airi peapilooti Mart Lubit Postimehel eile tabada ei õnnestunud.

Estonian Airi võimaliku pankroti korral on kõne alla olnud võimalus riigihankega vajalikke lennuliine sisse osta. Palméri hinnangul on see omanikule üks võimalik variant, kuid see ei ole kindlasti võrreldav oma lennufirmaga. «Minu töö on see firma alles hoida. Ma ei anna tavaliselt alla,» kinnitas ta.