/nginx/o/2012/08/28/1289398t1hfa79.jpg)
Liinilendurite Assotsiatsiooni (ELA) esimehe Rauno Menningu sõnul ei informeerinud Estonian Air töötajaid koondamisest, vaid nad kuulsid sellest läbi meedia.
Liinilendurid kuulsid koondamisest Estonian Airis läbi meedia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme šokis, et Estonian Airi otsusele koondada töötajaid, ei eelnenud töötajate esindajate informeerimist,» teatas Liinilendurite Assotsiatsiooni (ELA) esimees Rauno Menning. «Öeldes välja lennumeeskondade arvu saame tänasele kollektiivlepingule tuginedes öelda ka nimed, seega said piloodid sisuliselt kätte koondamisteate, mis eeldab siiski informeerimist ja konsulteerimist. Mis tundega istub piloot lennukirooli peale selle teate saamist?»
Lisaks meedia vahendusel saabunud koondamisi puudutavale uudisele, edastas Estonian Air (EA) ka ELA-le teate, et tööandja pöördus riikliku lepitaja poole. See on ELA hinnangul järjekordne samm kollektiivi pingestada, sest senises läbirääkimiste protsessis ei olevat ettevõte teinud ühtegi konstruktiivset katset tulemuseni jõudmiseks.
Raske olukord ettevõttes on muutnud pilootide kollektiivi tugevamaks kui kunagi varem, ELA teeb omalt poolt kõik vajaliku, et kaitsta kõikide pilootide huve ning tagada, et protsess oleks seaduslik ning vastavuses lepingutega, teatas ELA.
Liinilendurid leiavad, et omaniku esindaja, majandusminister Juhan Parts ning endine nõukogu esimees Erkki Raasuke on võtnud põhjuseta ründava hoiaku kollektiivlepingute suhtes ja teinud ajakirjanduses avaldusi milles, halvustatakse nii EA kollektiivlepingut kui ka piloote.
«Piloodid ei saa aktsepteerida sildistamist, mis põhineb emotsionaalsetel ja pealiskaudsetel hinnangutel. Kuni tänaseni ei ole keegi pidanud vajalikuks esitada ühtegi argumenti ega põhjendust väitele, et EA kollektiivlepingud piiravad ettevõtte arengut ning on muutnud konkurentsivõimetuks teiste ettevõtetega võrreldes,» teatas ELA. «See on aga see, mida on üldse meile ainukesena viivitamise põhjusena välja toodud. Tegelikkuses on EA-l paljude aastate jooksul olnud konkurentsieelis regiooni madalaimate töökulude näol.»
Eelmisel nädalal käivitus konstruktiivne kollektiivlepingu sõlmimise protsess, kus EA juhatuse uus esimees ja ELA jõudsid ühistele arusaamadele firma tuleviku jaoks olulistes küsimustes, nagu efektiivsuse ja paindlikkuse suurendamine.
«Samas on, erinevalt eelnevatele läbirääkimistele, suudetud vältida kompromisse lennuohutust vähendavatel teemadel. Näis, et esimest korda mitmete aastate jooksul on toimumas tõsiseltvõetavad läbirääkimised, mille tulemuseks võib-olla kollektiivleping, mis võtab arvesse nii ettevõtte majandushuvid, lennuohutuse kui ka töötajaskonna heaolu,» märgib ELA. «Täna oleme olukorras, kus tööandja otsustas pöörduda lepitaja poole ning sama osapool, kes alles eile oli mõistva olekuga läbirääkimiste laua taga, kaudselt distantseerub läbirääkimistest.»
«Mõistame täielikult ettevõtte keerulist majandusseisu, mis on tekitatud halbade ja riske mittearvestavate otsustega. See kinnitab veelgi enam vajadust kollektiivleping järele. Kahjuks on lendava personali jaoks ootamise aeg otsa lõppemas - kollektiivleping muutub kehtetuks veebruari alguses.»
ELA leiab, et kollektiivlepingu puudumine tähendab töötajate jaoks määratlematust ning EA jaoks lennuohutuse taseme langust, mida keegi ei soovi.
«Tänasel hetkel oleme valiku ees - kas sõlmida kiiremas korras mõlemaid pooli rahuldav leping või alustama seaduslikke aktsioone, saavutamaks eesmärke, millised tegelikult ei kahjusta EA võimekust vaid pigem säilitavad hea töökultuuri ja lennuohutuse taseme,» teatas ELA. «Lepitusprotsess töötüli osapoolte vahel on läbi ja osapooled aktsioonideks vabad.»