:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2008/10/03/79455t1hf257.jpg)
Reitinguagentuur Fitch alandas täna ühe pügala võrra Eesti, Läti ja Leedu pikaajalisi riigireitinguid, tõdedes, et Läti üha suurenevad riskid võivad laieneda ka Eestile ja Leedule.
Fitch alandas Eesti riigireitingut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fitch langetas Eesti riigireitingut ühe astme võrra seniselt tasemelt A- tasemele BBB+, Leedu reitingu tasemele BBB varasemalt tasemelt BBB+. Läti reiting langetati tasemele BB+ ehk ühe astme võrra allapoole investeerimisreitingut varasemalt BBB- tasemelt.
Kõigi kolme riigi reitinguväljavaade on jätkuvalt negatiivne, mis tähendab, et võimalikud on edasised langetamised.
Eesti ja Leedu reitingu langetamine peegeldab majanduse väljavaadete halvenemist, mis suurendavad majanduspoliitilisi surveid, märkis Fitch. Läti võimalike negatiivsete arengute riskid on suurenenud ning need mõjutavad ka Eesti ning Leedut, tõdes reitinguagentuur.
Oli üllatav, et reitingukärped ei olnud suuremad, sest meie hinnangul on kõik kolm riiki rämpsreitingu tasemel, vahendas Bloomberg Brown Brothers Harrimani vanemstrateeg Win Thini klientidele saadetud teadet.
Ida- Euroopa seisab kindlasti silmitsi tõsise finantskriisiga, ütles finantskriisi ette näinud New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini Bloombergile. Paljud riigid on tõsises majandsulanguses, mis näib juba depressioonina, lisas ta.
«Fitchi otsus peegeldab muutunud riskihinnanguid maailmas ja regioonis. Agentuur toob Eesti reitingut toetavana esile eelmise aasta lõpus üheksa protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKT) ulatunud riigireserve, madalat riigivõla taset ja parananud majanduse tasakaalu, sealhulgas vähenevat jooksevkonto puudujääki. Samas märgib Fitch, et haavatavuste vähenemisega kaasnevad kinnisvarahindade langus ning suurenenud tööpuudus avaldavad survet Eesti reaalmajandusele,» ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross.
Rossi sõnul kinnitab kiire kohanemine tööturul ja inflatsiooni alanemine, et Eesti majandus on olnud väga paindlik praeguses väliskeskkonnas. Samuti jätkub Eesti jooksevkonto tasakaalustumine, sest esialgsetel andmetel oli jaanuaris kaupade ja teenuste eksport suurem kui import.