Sotsiaaltöötaja - enne lastekaitsja, nüüd võlanõustaja

Foto: Corbis / Scanpix

Kui mõni aeg tegelesid sotsiaaltöötajad usinalt peredega, kus lapsed jäeti välismaale õnne otsima minnes üksi koju, siis nüüd on samadel peredel uued mured: tagasi on tuldud tühjade kätega ja vahepeal võetud kohustusi ei jõuta täita.

Võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe rääkis eilsel sotsiaaltöötajate võlanõustamisteemalisel koolitusseminaril, et võlanõustamine sai Eestis alguse sellest, kui 2004. aastal koolitati igast Tallinna linnaosast eluasemega kindlustamata isikute hoolekandesüsteemi projekti raames välja üks-kaks spetsialisti.

Vahepealsetel aastatel on võlanõustaja lisakvalifikatsiooni tema sõnul omandanud 67 ja praegu omandab veel 15 inimest, valdav enamik neist on sotsiaaltöötajaid. Kui alguses tuldi Silver-Schöbe sõnul koolitusele selle pärast, et see oli moodne, siis nüüd, 5 aastat hiljem on olukord hoopis teine - majandusraskustes ja tööpuuduses isikute osakaal on sotsiaaltöötajate igapäevatöös hüppeliselt kasvanud ja tendents on jätkuv.

«Ma arvan, et on vähe elukutseid, kus töö raskuspunktide vaheldumine on nii kiire kui sotsiaaltöös,» tõdes Silver-Schöbe. See polnud tema sõnul kuigi palju aega tagasi, kui sotsiaaltöötajad-lastekaitse spetsialistid tegelesid nende lastega, kelle vanemad olid välismaal tööl, et teenida rohkem raha. Nii tuli ette, et 13-aastased lapsed hoidsid kodus oma 3-aastaseid õdesid-vendi.

«Tänaseks on need vanemad ülemaailmse kriisi tõttu kodus tagasi, kahjuks tühjade kätega,» tõdes võlanõustaja. Varasem suur sissetulek ahvatles välismaal töötanud inimesi tema sõnul ka suurtele väljaminekutele, kuid nüüd ei jõuta võetud maksekohustusi enam täita ja sotsiaaltöötajatel on lahendada uued probleemid.

«Ma kardan, et hullemad ajad sotsiaaltöötajate jaoks on alles ees,» märkis Silver-Schöbe, kelle sõnul tuleb tõenäoliselt üha rohkem tegelda nende peredega, kes oma kodudest ilma jäävad.