Täna esitasid riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmed arupärimise, milles soovivad peaminister Andrus Ansipilt selgitust, millistel kaalutlustel maksis valitsus 20 miljonit krooni hüvitist tööturuametist koondatavatele ametnikele, kellest enamik võetakse uude liidetavasse asutusse tööle, lisaks soovitakse selgitust, kui palju on riik kaotanud raha töötukassa reservide ebaefektiivse paigutuse tõttu.
Rahvaliit pärib aru tööturuameti makseraskuste kohta
Rahvaliit esitas arupärimise, kuna töötuse järsu kasvuga on tekkinud oht, et töötukassasse kogutud reservid saavad peagi otsa, samuti on selgunud suured
probleemid senini töötajate ja tööandjate arvelt kogutud reservide haldamisega, vahendas erakonna pressiesindaja.
Töötukassasse kogutavat raha paigutav varahaldur ABN Amro oli erinevalt teistest konservatiivsetest võlakirjafondidest tänavu esimeses kvartalis 26 miljoni krooni suuruses kahjumis.
«Kui ABN Amro käes olev 2,3-miljardiline töötukassa reserv oleks sarnastes konservatiivsetes võlakirjafondides, nagu riigi stabiliseerimisfond või konservatiivsed pensionifondid, siis poolteise aastaga oleks see kasvanud rohkem kui saja miljoni krooni võrra,» selgitas Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Mai Treial, lisades, et 2006. aasta keskpaigast eelmise aasta lõpuni teenis ABN Amro üle saja korra vähem kui võimaldanuks konkureerivate fondide tootlus.
Arupärimises soovitakse peaministrilt selgitust, kas ta kinnitab justiitsminister Rein Langi väiteid, et riik omalt poolt ei kavatse panustada töötuskindlustussüsteemi lisavahendeid, kui töötukassa satub makseraskustesse.
Valitsuskoalitsioon on pannud töötukassale täiendava finants- ja halduskoormuse, liites tööturuameti ja töötukassa, mille tagajärjel hakatakse töötuskindlustusmaksetest katma uue ameti personali- ja majandamiskulusid. Rahvaliidu hinnangul võib see viia töötukassa pankrotini.
«Sellise liitmisega lükatakse riikliku ameti riigieelarvelised ülalpidamiskulud töötuskindlustusmaksete kaudu töötajate ja tööandjate õlule,» sõnas Treial.