Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuring näitab, et esimeses kvartalis halvenes majanduse olukord veelgi ja lähem poolaasta veel pööret paranemisele ei too.
Eksperdid lähemal poolaastal paranemist ei luba
EKI ekspertide ja analüütikute hinnangud Eesti majandusele on halvenenud juba 8 kvartalit järjest. Selle aasta esimest kvartalit iseloomustas sügav surutis majandusele, mis väljendus sisenõudluse madalas tasemes ja välisturgude kokkukuivamises, mille tagajärjeks oli süvenev tööpuudus.
Ka maailmamajandust iseloomustas süvenev kriis, mida on püütud küll valitsuste abiga leevendada, kuid seni edutult. USAst alguse saanud majanduskriis on praeguseks puudutanud kõiki maailma piirkondi. Eesti jaoks on oluline, et halvenenud on mitmete meile oluliste välispartnerite majandusolukord.
Eksperdid andsid märtsis Eesti majanduse üldseisundile hindeks kriitilise 1,9 punkti, mis on eelmisest hinnangust 2008. aasta detsembris 0,3 punkti madalam ja nõrgim hinne 1993. aastast alates. Vaid veerand küsitletuist hindas meie majanduse olukorra rahuldavaks. Nemad esindavad seisukohta, mille järgi on Eesti majandus vaatamata SKT langusele suhteliselt hästi kohanenud, millest annab tunnistust välistasakaalustamatuse ja kõrge inflatsiooni taandumine.
Edasiste arengute suhtes jagunevad EKI eksperdid kahte leeri: ühed usuvad, et kuue kuu pärast on olukord praegusest halvem, teised aga on seda meelt, et enam halvemaks asi ei lähe. 59 protsenti eksperte hindas olukorra poole aasta pärast halvemaks, 41 protsenti praegusega sarnaseks, parema lootjaid nende seas ei olnud.