Riigi säästuplaan jätab suurpered tuhandetest kroonidest ilma

Riik mitmikute vanematele lisatoetusi ei maksa. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Rahandusministri plaan kaotada laste tulumaksuvabastus säästaks riigile järgmisel aastal 380 miljonit, kuid jätaks näiteks neljalapselise Antsonite pere ilma ligi 20 000 lisakroonist aastas.

Tänavu sai pere, kus kasvavad 13-aastased kolmikutest pojad ja viieaastane tütar, laste pealt arvutatava tulumaksuvabastusena tagasi ligi paarkümmend tuhat krooni ning see on pereisa Margus Antsoni sõnul nende pere jaoks suur summa. «20 000 krooni on absoluutselt iga pere eelarves suur raha,» lisas ta.

Kui raskete aegade saabudes loobus riik esimese lapse tulumaksu tagastusest, siis möödunud nädalal käis aga rahandusminister Ivari Padar välja idee, et riik võiks laste pealt saadavast tulumaksuvabastusest üldse loobuda. Rahandusministeeriumi rehkenduste kohaselt aitaks see riigil säästa ligi 380 miljonit krooni. 

Kahju on suurem kui tulu

Eesti Suurperede Liidu esimehe Kalmer Hüti sõnul ei saa nemad sellise kärpekavaga küll nõustuda.

«See kahju, mis me teeme selle tulumaksutagastuse äravõtmisega, on minu arvates kordades suurem kui sellest tulenev kasu,» tõdes Hütt.

Ta ei nõustunud rahandusministri väitega, nagu ei aitaks tulumaksutagastus suurperesid ja vaeseid. «Siis ei ole riigil ju kulu, kui pered seda soodustust ei saa,» rõhutas ta.

Tulumaksutagastuse asemel tuleks Padari arvates hakata vaesemate perede lastele maksma otsetoetusi.

Nelja lapse isa Margus Antsoni hinnangul on raske objektiivselt hinnata, kes rohkem abi vajavad. «Ma ei saa öelda, et meil majanduslikult väga keeruline oleks, aga väljaminekud on suured ja igasugune rahaline abi on teretulnud, eriti arvestades seda, et meie pere lapsed pole mitte ükshaaval siia ilma tulnud,» sõnas ta.

Kolmikute isa sõnas, et  mitmikute peres ei ole võimalik ühe lapse asju teisele n-ö edasi pärandada. «See puudutab näiteks riideid ja jalanõusid, mida tuleb soetada korra ja hulgi,» tõi ta näite.

Suurpered riigi lubadusi ei usu

Kalmer Hütt rahandusministri otsetoetuse lubadust ei usu, sest nn lasteraha tõusu on juba ammu lubatud. 

Ta tuletas meelde, et riik lubas selle aasta algusest oluliselt tõsta lastetoetusi, näiteks alates pere kolmandast lapsest oleks see tõusnud 2000 kroonini.

«Aga nii kui majandusel hakkas kehvemini minema, siis esimene asi, mis maha tõmmati, oli see 2000 krooni,» lisas ta.

Hüti hinnangul on rahandusministri plaan küüniline just seetõttu, et just sel ja järgmisel aastal on paljudel tänu Kredexi suurperede kodutoetusele võimalus seda tulumaksutagastust kasutada.

«Seitsme ja enama lapse puhul on võimalik taotleda 320 000 krooni kodutoetust, nelja kuni seitsme lapse puhul oli selleks summaks 160 000, kusjuures selle summa pealt maksab tulumaksu ära Kredex ehk kui neil varem seda tulu ei olnud, siis järgmisel aastal on neil see tulu olemas, mille pealt tagastus saada,» selgitas ta.

Tagastus alates teisest lapsest

Margus Antsoni hinnangul ei peaks riik laste pealt kokku hoidma ning ta ei pea mõistlikuks, et see soodustus täiesti ära kaotatakse.

«Pigem oleks olnud õigustatud see kord, mis kehtis mullu, et soodustus tekkis alates teisest lapsest,» sõnas ta.

Tänavu sai tulumaksuvabastust taotleda ka pere esimese lapse puhul, kuid säästuaja saabudes loobus riik sellest esimesel võimalusel. Ühe lapse kohta tagasi makstav summa oli 5670 krooni ning seda sai taotleda vaid juhul, kui pere sisetulek oli piisavalt suur.

Tänavu kulus riigil laste tulumaksuvabastusele 1,215 miljardit krooni, millest lõviosa moodustas esimese lapse tulumaksuvabastus ligi 835 miljonit krooni. Teise ja enama lapse tulumaksuvabastus oli umbes 380 miljonit krooni.

Kuna sel aastal kehtib tulumaksuvabastus alates teisest lapsest, lisandub sellest 2010. aastasse maksukulusid kokku ligi 380 miljoni krooni ulatuses. Sellest kolmanda ja enama lapse puhul on tulumaksuvabastust arvestatud ca 90 miljonit krooni.