/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2009/04/08/160530t1h8c48.jpg)
Harju Maakohtu kohtunik Aase Sammelselja sõnul peaksid inimesed meeles pidama, et väga ebaõiglastest tehingutest on võimalik ennast välja vaielda.
Kohtunik: ebaõiglasest tehingust saab ennast välja vaielda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aase Sammelselg rääkis eilsel võlanõustamisteemalisel koolitusseminaril sotsiaaltöötajatele, et kaks püha tõde, mis tuleks inimestele pähe raiuda, on see, et nad vastutavad kõikide oma valikute eest ning see, et kellelgi ei ole õigust kellelgi teisel nahka üle kõrvade tõmmata.
«Ehk kui on ikkagi ülemäära jõulised ja väga ebaõiglased tehingud, siis nendest on võimalik ennast välja vaielda ja olukorrast välja tulla,» rääkis Sammelselg.
Hea usu põhimõte
Sammelselja sõnul on võlasuhetesse ja võlaseadusesse õnneks sisse kirjutatud ka paragrahv, millele toetudes saab rääkida ka õiglusest. Tegemist on paragrahviga number 5, millel pealkirjaks «hea usu põhimõte»: seadusest või kokkuleppest ja tavast tulenevat ei kohaldata, kui see on vastuolus hea usu põhimõttega.
Sammelselg rääkis, et kõigepealt üritatakse selgeks teha, mis tegelikult juhtus ning hinnatakse seda kokkulepitud käitumisreeglite - poolte endi loodud õiguse - ja siis seadusandja poolt loodud õiguse valguses.
«Kui siis jõutakse veendumusele, et see on kohutavalt ebaõiglane, nii ei ole lihtsalt ilus, nii ei tehta, seda ei saa lubada, sellele ei saa riiklikku tunnustust anda, siis me võtame selle paragrahvi 5 ja ütleme, et kõik see, milles te kokku leppisite ja mida seadusandja on kirjutanud selles konkreetses situatsioonis ei loe,» rääkis ta hea usu põhimõtte rakendamisest.
Õiguse mõistmise eesmärgiks on Sammelselja sõnul õigusrahu saavutamine. «Seda sageli ei tunnetata, kohtusse tullakse n-ö ära panema, igal juhul võitma,» nentis ta.
Tegelikult peaks kohtumenetlus viima Sammelselja sõnul selleni, et võimalikult kiiresti saavutatakse õigusrahu. Ta rõhutas, et ka sissenõudjate huvi peaks olema situatsioonist välja tulemine, mitte vaidlemine.
Kompromissil on Sammelselja sõnul see hea omadus, et määrusesse võib lausa sisse kirjutada, et pooled jäävad oma seisukohtade juurde, aga nad sõlmivad kompromissi õigusrahu saavutamiseks.
«On suhteliselt suur seltskond, kes mitte mingisuguse hinna eest ei ole valmis ütlema, et mul ei ole õigus,» tõdes kohtunik. Nii minnakse tema sõnul kompromissi saavutamisel palju parema tundega ära. Ka sissenõudjad võiksid Sammelselja sõnul mõelda sellele, et järeleandmine tekitab neis hea enesetunde.
Kohtusse pole paljudel asja
Sammelselg tõdes, et ega kohtusse väga paljudel asja ei ole - suureks takistuseks on juba kopsakas riigilõiv. «Tõsi on, erinevaid aluseid riigilõivust vabastamisest on võimalik taotleda, aga see ei saa olla ka seadusandja mõte, et kõik, kes kohtusse pöörduvad, ära vabastatakse,» rääkis kohtunik.
«Kui seadusandja on otsustanud, et kohtus vaidlemine tsiviilasjades on kallis, sellel on natukene ka preventiivset tähendust ehk sellega üritatakse motiveerida kohtueelselt kokku leppima,» arvas Sammelselg.
Alustuseks soovitas ta küsida nõu, kas on lootust kohtus midagi saavutada, ja kui lootust on, siis hästi oluline on tema sõnul teha kohtueelne ettepanek kas siis nõude rahuldamiseks või kompromissiks.
Lisaks tõi ta välja, et kui vaieldakse tarbijalepingu üle, siis on suhe natukene teine kui äris. «Tarbijal on siiski seadusest tulenevalt kõrgendatud kaitse,» tõdes kohtunik, kelle sõnul käsitletakse tarbijat isikuna, keda kohus peaks kaitsma.
«Tarbija puhul on võimalik lepingust tõrjuda kõik need kokkulepped, mis on kahjulikumad kui seaduses,» selgitas Sammelselg.
Veel pani Sammelselg inimestele südamele, et kui kedagi on juba kohtusse kaevatud, siis kõige kallim valik on kohtusse minemata jätta.
Sammelselg nentis, et neid, keda sotsiaaltöötajad praegu nõustavad, nõustatakse õieti tagantjärgi, kuna nad on juba jamas, kuid neid on võimalik õpetada ja nõustada ka etteulatuvalt järgmiste situatsioonide jaoks.
«Kui me suudame neile kuidagi viia selle tunnetuse, mis algab vastutusest ja lõpeb sellega, et me tunnetame suhte olemust, siis nad on väga suure sammu edasi astunud,» rääkis Sammelselg.