/nginx/o/2012/11/19/1440684t1ha51c.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves hakkab Euroopa Komisjoni palvel juhtima Euroopa pilvandmetöötluse arendamise nõukoda (Steering Board of the European Cloud Partnerhip), mille eesmärgiks on edendada piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kasutust Euroopa ettevõtluses ning avalikus sektoris.
Pilvandmetöötlus tähendab andmete (näiteks tekstifailide, piltide, videote) ja tarkvara salvestamist kaugemal asuvates arvutites, millele kasutajad pääsevad ligi enda valitud seadmetest interneti kaudu.
«Eesti on kahtlemata Euroopa juhtivaid riike digitaalsete avalike teenuste pakkumisel. Nõukoja juhtimine on Eestile suurepärane võimalus olla Euroopa suundumuste kujundamise juures ning teha koostööd visionääride ning tehnoloogialiidritega nagu Amazon, Ericsson, F-Secure ja Telefónica Digital. Vastastikusest teadmiste jagamisest võidavad Euroopas kõik osapooled,» ütles president Ilves, kes viibib täna Brüsselis pilvandmetöötluse arendamise nõukoja esimesel kogunemisel.
«Pilvandmetöötlus on infotehnoloogia tänapäev. Meie jaoks on oluline, et kogu Euroopa andmestik oleks Euroopa reeglite ja kontrolli all,» lisas ta.
Eesti riigipea, kelle kutsus nõukoja etteotsa Euroopa Komisjoni digitaalarengu volinik Neelie Kroes, nentis ühtlasi, et skepsis digitaalsete avalike teenuste, sealhulgas piiriüleste teenuste kasutuselevõtuks on paljudes liikmesriikides väga suur.
«Risk on see, et Euroopas võetakse kasutusele eelmise põlvkonna lahendused, mis pole turvalised ja pigem vähendavad kui suurendavad inimeste usaldust digitaalsete teenuste vastu. Näiteks võidakse üle-Euroopalise elektroonilise ID-kaardi koostöö asemel eelistada kasutajanimi-parool lahendust,» sõnas president Ilves.
Samuti pelgavad tema hinnangul tavakasutajad ja poliitikud, et digitaalsed andmed pole turvaliselt hoitud ja erinevad rakendused koostalitlusvõimelised.
«Selliste eelarvamustega peab tegelema ning pilvandmetöötlusega seotud võimalikele ohtudele ja riskidele peab julgesti vastu astuma. Tegevusetus pärsiks Euroopa digitaalset arengut,» märkis president Ilves.
President Ilvese hinnangul looks pilveteenuste laialdane kasutuselevõtt koos vajalike andmekaitset ja digitaalse sisu õigusi puudutavate muudatustega tegelikud eeldused digitaalsete teenuste ühisturu ja e-kaubanduse arenguks Euroopas.
«Peamisteks kasusaajateks oleksid Euroopa Liidu kodanikud, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, iga tasandi valitsusasutused. Samuti võidaks sellest võrkude ja andmekeskuste teenusepakkujad ning tarkvara-ettevõtted,» sõnas Eesti riigipea.
Ta nentis, et ettevõtete jaoks võib see tähendada odavamaid ja paindlikumaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid, kodanike jaoks kohest juurdepääsu vajalikele andmetele, valitsuste jaoks võimalust pakkuda inimestele madalaima hinnaga paremaid ja lõimitumaid teenuseid.
Euroopa Komisjoni andmetel hoiavad asutused pilvetehnoloogiaga kulusid kokku vähemalt 10-20 protsenti ning aastaks 2020 on võimalik Euroopa Liidu SKPd iga-aastaselt suurendada 160 miljardi euro võrra (umbes 1 protsenti SKPst).
Tänasel Brüsselis toimunud kohtumisel seadis nõukoda järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks kaks suurt eesmärki.
Esiteks, luua pilvandmetöötluse ühine Euroopa raamistik. Pilvandmetöötlus on ülemaailmne ning Euroopal on võimalik pilveteenuste laialdasemat kasutamist edendada ja üleilmsel tasandil tulemuslikult konkureerida üksnes juhul, kui tal õnnestub suurendada digitaalse ühtse turu ulatust e-kaubanduse, digitaalse sisu litsentsimise ja andmekaitse vallas.
Teiseks, ergutada avaliku sektori IT-kasutuse üleviimist pilve (ja selle tulemusena veelgi suurendada teenuste kasutamist erasektoris, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas). Oluline on edendada nii taristu loomist kui ka teenuste pakkumist valdkondades, mis võivad aidata kaasa IT sisemisele ümberkujundamisele ning tuua kasu kodanikele.
President Ilvese juhitavasse nõukogusse kuuluvad mitmed vastava valdkonna eestkõnelejad ja asjatundjad, nende seas ka Lèo Apotheker (Hewlett-Packard’i kunagine tegevjuht), Christian Fredrikson (F-Secure Corporation’i president ja tegevjuht), Hans Vestberg (Ericsson’i president ja tegevjuht), Werner Vogels (Amazon’i asepresident), Thierry Breton (ATOS’e tegevjuht), Bernard Charles (Dassault Systèmes’i president ja tegevjuht).