«Sellest hetkest, kui võeti vastu lisaeelarve, ei suuda riik täita lepingulisi kohustusi ettevõtja ees,» sõnas Tark täna toimuval konverentsil «Kes päästab Eesti majanduse».
Advokaat põhjendas, et negatiivse lisaeelarve tõttu vähendas riik oluliselt investeeringuid, mistõttu jäi riigil ja ka kohalikel omavalitsustel raha vähemaks. Raha, mille oleksid pidanud saama endale ettevõtjad, kellega omavalitsused olid lepingulistes suhetes. «Ettevõtjale jäetakse lepingujärgsed tasud lihtsalt tasumata,» sõnas Tark.
Advokaat lisas, et kui eraettevõtete puhul saab taotleda võlgniku pankrotti ning sealt pankrotipesast miskit kätte saada, siis riigi või omavalitsuse maksejõuetust pankrotiseadus taotleda ei luba. Seega jäävad ettevõtjal saamata tulu ja korvatamata tehtud kulutused, mis võib omakorda viia muude võlgade tekkimiseni riigi enda ees.
Võimaliku lahendusena probleemile kutsus advokaat üles muutma maksusüsteemi paindlikumaks. Targa sõnul võiks riik kaaluda maksuamnestia andmist ettevõtetele, mis on kandnud kahju riigi ja kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingute tõttu.