Tarbija soovid kui hääl kõrbes?

Toidukauplus. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Konjunktuuriinstituudil valmis äsja Eesti elanike toitumisharjumusi ja ostueelistusi käsitlenud uuring, kus 1000 vastajal tuli kõige muu hulgas avaldada ka oma ootused tootjatele. Sarnaseid küsimusi esitab instituut juba 13 aastat, kuid firmade kõrvust lähevad inimeste soovid enamasti mööda.

Seekord selgus uuringust, et Eesti inimesed ootavad toiduainetöösturitelt harjumuspäraste maitsetega ja võimalikult väikse E-ainete sisaldusega tooteid ning piduri tõmbamist hindade tõstmisele. Samas toovad firmad usinalt välja uusi tooteid - basiilikujogurt, Itaalias laagerduv parmesan, värvilised eksootilised joogid plekkpurgis ja nädalaid säiliv piim.

Eile põllumajandusministeeriumis uuringu tulemusi tutvustanud konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing nentis, et tegelikult ei ole tarbijate ootustega arvestamisega probleeme vaid Eestis.

«Tarbija võib küll viuksuda, aga kui äriline surve on nagu teistpidi, siis... Eks see on tegelikult natuke terve maailma probleem. Eesti tarbija on veel suhteliselt heas positsioonis võrreldes mõne arenenud riigi tarbijaga,» lausus Josing ja tõi näiteks mõned Saksamaa toidukauplused, mida võiks pigem nimetada toidu mausoleumideks -  riiulitel laiutavad vaid igavesti säilivaid konservid ja värskest kaubast pole lõhnagi.  

Küll märkis Josing ära Eesti tootjate liigse agaruse tootearendusel, näiteks ilmub kaupluselettidele üha veidramate maitsekombinatsioonide ja lisanditega jogurteid, kuid tegelikult ootavad inimesed harjumuspärast maasikamaitset või rosinatega kohupiima.

«Me toome uue kauba ja siis me oleme sunnitud ta jälle turult ära korjama, sest ta ei lähe ja tarbija võib selles mõttes pettuda. Nii et need, mis on olnud, need ära proovitud ja head kaubad, ärme neid nii kergekäeliselt puutu. Mul on alati suur hirm, et kui mulle midagi väga maitseb, siis on karta, et see varsti turult ära korjatakse,» sõnas Josing.

Hindade teemat kommenteerides ütles Josing, et tootja, kes vastavalt tarbija ootustele oma hindu üle ei vaata, kaotab kindlasti. Samas lisas ta, et Eesti elanikud on valmis kvaliteetse kodumaise toidu eest rohkem maksma kui importtoodete eest.

«Eesti tarbija on valmis ka selle kauba hinna alla neelama siis, kui ta tõesti tunnetab, et see kaup on tehtud temale, see on tehtud südametunnistusega ja see vastab tema ootustele,» lausus Josing.