Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Saarlased jäävad sadama tõttu Hollandi asfaldiabist ilma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Saaremaal on mitmeid külasid, kus pikisilmi oodatakse asfalteerijate saabumist.
Saaremaal on mitmeid külasid, kus pikisilmi oodatakse asfalteerijate saabumist. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Saaremaa Leisi vallavalitsuse soov kasutada Hollandist tasuta saadavat materjali oma teede mustkatte alla viimiseks takerdub, kuna selle transpordiks mõeldud Saaremaa sadamal puuduvad selleks võimalused.

«Ma tean, et selleks aastaks on see kogus välja kaubeldud ja teedevalitsus on valmis sellega tegelema, kuid küsimus on selles, kas ja kuhu see materjal Hollandist jõuab,» rääkis Meie Maale Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep.

Vallavanema sõnul on nende jaoks hetkel ainus lahendus kasutada just süvasadamat, sest Roomasaarest või Mõntust oleks materjali kohalevedu liiga pikk ja kogu raha kuluks transpordile.

AS Tallinna Sadam avalike suhete juht Sven Ratassepp ütles, et Saaremaa sadamas ei ole võimalik laadimistöid juba puht tehniliselt teostada, sest kai on sinna kraana panemiseks liiga kitsas ja üheks korraks ei hakkaks seda keegi ka tegema.

«Samas on Saaremaa sadamal luba vaid reisilaevade teenindamiseks ja kauba veoks on kasutusluba keeruline saada,» lisas ta.

Holland annab Eestile teeehitusmaterjali - freesipuru - ära seetõttu, et neil endal ei ole enam kruusateid, mida sellega katta.

Eelmisel aastal toodi Hollandist Saaremaale prooviks 2300 tonni sealsetelt teedelt välja freesitud materjali ja tehti valmis teelõik.

Kahe aasta jooksul tahetakse sealt tuua Eestisse 47 000 tonni ehk mitukümmend laevatäit freesipuru Saaremaa, Läänemaa ja Harjumaa kruusateede katmiseks.

Kuna materjal tuuakse Eestisse laevadega, siis peaksid tolmuvabaks saama peamiselt nende sadamate ümbruse teed, kuhu laevad saavad sisse sõita.

Tagasi üles