Eesti on üks eurotsooni 11 riigist, kes osaleb nn tihendatud koostöös, mille eesmärgiks on finantstehingute maksu kehtestamine. Tihendatud koostöö on seadusandlik mehhanism ehk teisisõnu tagauks, millega osa liikmesriike võib jätkata ELi õigustiku raamides tihedamat koostööd, kui 27 liikmesriiki mingi seaduse sisseviimiseks konsensust ei leia.
Tõnis Oja: finantstehingute maksu pole vaja
Tunnistan, et ma pole aru saanud Eesti tihendatud koostöös osalemise mõttest ning niipalju kui mulle teada, ei saa selle mõttest aru ka suurem osa meie investeerimiskommuunist.
Peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi ja riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas on kõik korrutanud, et me maksu pigem ei poolda, aga soovime protsessis osaleda.
«Eelistame koostöös osalemist aruteludest kõrvalejäämisele,» ütles Rõivas pärast seda, kui asjade komisjon otsustas seda tõhustatud koostööd toetada. «Samas soovime põhjalikku analüüsi nii maksu positiivsete kui ka negatiivsete mõjude suhtes,» lisas ta.
Kolmapäevasel pressibriifingul polevat rahandusminister Ligi osanud öelda, kas finantstehingute maks tuleb või mitte. Nagu ma aru olen saanud, ei ole Euroopa Komisjon konkreetseid ettepanekuid veel arutanud ja praegu maailmas käiv diskussioon baseerub komisjoni eelmisel sügisel avaldatud ettepanekutel, mille kohaselt maksustatakse tehinguid võlakirjadega 0,1- ja tuletistehinguid 0,01-protsendilise maksumääraga.
SEB juhatuse esimees Riho Unt ütles mõne nädala eest pangaliidu ümarlaual, et sisuliselt pole Eestil finantsturgu niikuinii ning kui finantstehingute maks meil kehtestatakse, siis seda ka ei teki.
Raske on selle väitega mitte nõustuda. Tallinna börsi selle aasta kümne kuu käive on 126 miljonit eurot ning aasta kogukäive jääb ilmselt alla 150 miljoni euro. Võlakirjaturg on meil aga veelgi olematum. Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate andmetel on võlakirjaturu kuu keskmine käive 1,7 miljonit eurot, mis teeb aasta kogukäibeks 20 miljonit eurot.
Seni teadaoleva info kohaselt maksustatakse tehingu mõlemad pooled ehk nii ostja kui müüja. Seega: kui meie väärtpaberiturud lähiaastatel märkimisväärselt ei elavne, kogutakse meilt finantstehingute maksu maksimaalselt pool miljonit eurot. Ei aita see summa eriti riigieelarvet ega suuda ka märkimisväärset kahju teha.
Ainus mõju seisneb selles, et peaaegu olematu finantsturg jääbki kärbuma. Arenenud kohalik finantsturg on ühelt poolt eelduseks inimeste säästmisharjumuste parandamisele, teisalt aga rikastab ettevõtete rahastamist. Praegu sõltuvad ettevõtted lisakapitali hankimisel peamiselt ainult pangalaenudest.