Võimupoliitikud ei toeta riigiettevõtete juhtide palgapiiri

Raha. Foto: Toomas Huik

Võimuliidu poliitikud kinnitavad küll vajadust kärpida riigiettevõtete juhtide palka, kuid leiavad, et opositsioonilise Keskerakonna ettepanek seada selleks riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhatuse liikmete tasule ülempiir ei pruugi anda soovitud tulemust.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Eiki Nestori hinnangul võib juhatuse liikmete kuutasule 90 000 kroonise ülempiiri seadmine kaasa tuua vastupidise efekti, ajendades neid, kelle töötasu jääb praegu piirmäärast allapoole, oma palka hoopis tõstma.

«Korrektsem ja sisulisem lahendus ei ole mitte populism ruudus, nagu pakub Keskerakond, vaid see, kui riigiettevõtte üldkoosolek kutsub kokku ettevõtte nõukogu ja annab korralduse uutes oludes juhtide palka vähendada,» ütles Nestor BNSile.

Ta lisas, et kui nõukogu ei saa sellega hakkama, peaks üldkoosolek ehk riigiettevõtete puhul minister määrama uue nõukogu.

Samal seisukohal oli Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna, kelle sõnul on riigiettevõtete juhtide palkade vähendamine küll aktuaalne, kuid kõigile ühesuguse ülempiiri seadmine võib mõne palka hoopis tõstma hakata.

Tema sõnul tuleb vastavad otsused vastu võtta riigiettevõtete nõukogudes, kes peavad seejuures arvestama juhtide vastutust, töö mahtu ja funktsioone. «Pigem pooldan, et ettevõtted oma juhtide palgad ise üle vaataksid ja siin saavad suuniseid anda ministrid,» lisas Tsahkna.

Reformierakonna pressiesindaja sõnul ei ole erakonna riigikogu fraktsioon jõudnud Keskerakonna eelnõu veel arutada.

Opositsioonilise Keskerakonna fraktsioon andis esmaspäeval riigikogu menetlusse eelnõu, mis piirab juhatuse liikme tasustamist riigi asutatud sihtasutustes ja äriühingutes, kus riigil on vähemalt otsustusõigus. Muudatuse kohaselt ei tohi juhatuse liikmete tasu ja lisatasude summa olla alates 1. juulist suurem kui 90 000 krooni kuus.

Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb äriühingute ja sihtasutuste nõukogudel juhatuse liikmete tasustamise lepingud seega üle vaadata ja vajadusel neid 1. juuliks muuta.

Keskerakondlased osutasid, et juhatuse liikmete tasu pakutava ülempiiriga samasse suurusjärku jääb ka Eesti presidendi ametipalk, mis võrdub seitsmekordse keskmise palgaga. Praegu saab president kõrgemate riigiametnike palkade külmutamise tõttu siiski mitte seitsmekordset keskmist, mis oleks 91 819, vaid 85 890 kroonist palka kuus.

Eelnõu autorid põhjendasid riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtide palkade piiramise soovi praeguse olukorraga, kus erasektor kärbib märkimisväärselt nii töötajate kui juhatuse liikmete palka, mistõttu oleks ka riigiettevõtetel vaja oma juhtide kõrgustesse kerkinud tasusid kärpida.