Päevatoimetaja:
Sander Silm

Võlanõustaja juurde jõutakse sageli enesetapumõtetega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Caro / Scanpix

Võlanõustaja peab olema nii hea psühholoog kui ka finantsnõuandja - Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustamise üksuse juhi Terje Läätse sõnul tulevad paljud makseraskustes inimesed abi otsima alles siis, kui peas mõlguvad enesetapumõtted.


Terje Lääts rääkis Tarbija24.ee'le, et abivajajaid on juba pikemat aega palju, kuid kuna võlanõustajate olemasolust saadakse üha rohkem teada, siis tuleb nende juurde ka järjest enam inimesi.

Paraku tullakse abi otsima Läätse sõnul alles siis, kui olukord on väga hull. «Mõte on juba see, et enam ma ei jõua, nüüd ma teen endale lõpu,» rääkis Lääts. Väga paljud inimesed jõuavad võlanõustaja juurde tema sõnul juba suitsiidimõtetega. «Tavaliselt on psüühika juba nii korrast ära, et ei saa enam magada,» tõdes ta.

Üks laen teise otsa

Kõige suuremat muret tekitab Läätse sõnul viimasel ajal eluasemelaen, teine valupunkt on aga SMS-laenud. Sageli on neid Läätse sõnul võetud lausa kümme tükki üksteise järel, üksteise kustutamiseks ja nii edasi.

Sellise lumepalliefektiga ollakse tema sõnul vahel aasta otsa vee peal püsinud, kuid ühel hetkel tekib suurem probleem, kui kuhjunud on juba 20 000-30 000-50 000 krooni võlgu. «Neil ei ole seda mitte kuskilt võtta ja üks hetk nad enam ei saa, sest nad on juba maksehäirete registris,» rääkis Lääts. Samadel inimestel on ka eluasemelaen.

Lisaks on viimasel ajal Läätse sõnul väga aktuaalne ka käendus. «Inimene on kunagi alla kirjutanud paberitele ja täna on tal kohtuotsus. Kohtusse kutsumata, mitte midagi teadmata on kohtutäitur tema arve arestinud,» rääkis Lääts.

Sellel inimesel võib endal olla eluasemelaen ja ta tuleks oma asjadega suurepäraselt välja, kuid kuna ta on käendanud inimese laenu, kes mingil põhjusel on näiteks Eestist lahkunud, siis tekivad tal probleemid.

Sageli tulevad Läätse sõnul nõustaja juurde ka võlgadesse sattunud poiste emad. «Tüdrukute emad küll helistavad ja küsivad nõu, aga poiste emad tulevad kohale ja väga muretsevad oma poegade võlgade pärast,» rääkis Lääts. Iga nädalavahetus on tema sõnul raudselt platsis üks võlgades poisi ema. Lisaks SMS-laenudele võib tegemist olla ka näiteks maksmata jäänud trahvidega.

Terje Lääts rõhutas, et oluline on tulla nõustamisele mitte viimasel minutil, vaid siis, kui tunned, et hakkad ree pealt maha libisema. Inimesed tulevad tema sõnul kohale ja imestavad, et nii lihtsalt olekski saanud probleemidele lahenduse.

Läätse sõnul ei olegi raskustesse sattunud inimeste sissetulekud sageli nii väga väikesed, kuid probleeme tekitab see, et ei osata raha planeerida, elatakse pidevalt näiteks krediitkaardi abil 4000-5000 krooni miinuses.

«Fakt on see, et ei ole väljapääsmatut olukorda - kui ei saa ühtemoodi, saab teistmoodi,» nentis Lääts.

Füüsilise isiku pankrot

Üheks äärmuslikuks meetmeks, mis võetakse kasutusele siis, kui enam miski muu ei aita, võib pidada eraisiku pankrotti.

Eraisiku pankrotiga on Lääts enda sõnul kokku puutunud kahel korral - mõlemad on olnud invaliidistunud ja mõlemal on olnud võlg üle poole miljoni, aga tagasisidet tal nende kohta ei ole, kui kaugele nende kohtuasjad on läinud. Üks mees oli näiteks insuldi läbi elanud 40-aastane, kellel võeti ka auto ära ja enam ei olnud midagi teha.

«Ühele 20-aastasele noorele ma kindlasti seda ei soovita, et pärast seda, kui ta on mingeid lollusi teinud, pankrot välja kuulutada,» ütles Lääts, kelle sõnul võib lähiajal eraisiku pankrottide arv kasvada.

***


Mis on eraisiku pankrot?

Pankrot on kohtuotsusega välja kuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda  rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus on püsiv.

Füüsilisest isikust pankrotivõlgnik ei tohi alates pankroti väljakuulutamisest kuni menetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist (ärikeeld). Ärikeeldu võidakse pikendada kuni kolmeks aastaks pärast pankrotimenetluse lõppu.

Võlgnikule määratakse kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik, kes kannab hoolt võlgniku sissetulekust jaotise alusel väljamaksete tegemise eest. Kui võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses talle pandud ülesandeid täitnud, võib kohus ta viie aasta möödumisel täitmata jäänud kohustusest vabastada. Sellega lõpevad pankrotivõlausaldajate ja solidaarvõlgnike nõuded võlgniku vastu. 

Allikas: volanoustamine.minuraha.ee.

Tagasi üles