Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Selveris käik lõppes ebameeldiva telefonikõnega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Selveri iseteeninduskassa pult.
Selveri iseteeninduskassa pult. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Pool tundi peale Pirita Selveri külastust sai klient kõne teenindajalt, kes väitis, et kauba eest pole tasutud ja käskis kliendil kohe poodi tagasi tulla.

Esmaspäeva õhtul Pirita Selverit külastanud Toomas otsustas kauba eest tasuda iseteeninduskassas. «Produktid kärus, seadsin piiksutaja selleks ettenähtud avausse ja alustasin transaktsiooniga. Kõigepealt sahistasin oma partnerkaardi pilust läbi ja ekraanile ilmus virtuaalne kviitung summas 33 eurot, mõned sendid peale,» kirjeldas Toomas, kes valis makseviisiks kaardimakse ja asetas kaardi makseterminali. «Seal küsiti PINi mille sisestasin selleks ettenähtud klaviatuuri mööda. Pin OK!»

Kassa andis kliendile tšeki, mille Toomas kaasa rebis. Ta pakendas ostud kliekotti ja lahkus.

Umbes poole tunni pärast sai Toomas Pirita Selverist kõne. «Nüüd on nii, et te ei maksnud oma toodete eest», vahendas Toomas telefonis rääkinud vanema naisterahva sõnu. Väide tuli kliendile üllatusena, kuna tal oli olemas ka tšekk.

Klient ei vaadanud tšekki

Naisterahvas heitis Toomasele ette, et ta ei ole vaadanud, mis tšekil seisab. «Leian taskust algdokumendi ja seal on tõesti mingi imelik tekst kirjas, et nagu probleem kaardimaksel või nii,» tunnistas seepeale Toomas.

Seejärel nõudis Selveri töötaja, et klient viivitamatult poodi tagasi tuleks ja kauba eest tasuks. «Sellise intonatsiooni peale teatan, et täna õhtul mulle enam ei sobi, aga saatke palun arve meilile ja ma teen kodust kohe ülekande,» meenutas Toomas.

Selveri töötaja selle ettepanekuga ei nõustunud, kuna poeketil polevat sellist võimalust eraisikutele. «Aga kirjutage see siis ettevõtte nimele, annan kohe andmed. Ühele äriühingule ei tohiks nüüd arve väljakirjutamine küll erilist probleemi tekitada», vastas nüüd klient.

Selveri töötaja selle mõttega ei leppinud ja käskis kliendil kohe poodi tagasi tulla ja kauba eest maksta – muidu jääb kassasse puudujääk.

Kuna Toomas enam samal päeval poodi tagasi minna ei saanud,  väitis poe esindaja esiti, et sellisel juhul on tegemist vargusega. Pärast mõningat sõnavahetust aga nõustus teenindaja lõpuks kliendi pakutud variandiga tulla poodi järgmisel hommikul kell üheksa ja asi ära klaarida.

Selver: viga oli pangas

Toomas tundis pettumust, et esimese asjana süüdistati klienti kohe varguses ja pood ei tahtnud algul kuidagi vastu tulla, et probleem ka kliendi jaoks sobiva lahenduse saaks.

«Konkreetsel juhul andis pank piiratud õigustega kaardi teate (204 restricted card), mida kuvati lisaks tšekile ka kaardimakse terminali ekraanile,» ütles Selveri avalike suhete juht Annika Vilu lisades, et üldist kaardimaksehäiret ei olnud.

«Meile tuleb enim selliseid veateateid, kus inimesel ei ole arvel piisavalt raha, on ületatud limiit või on kaart kahjustada saanud,» lisas Vilu. Juhtum, kus klient jõuab maksmata kaubaga poest lahkuda, on harukordne ja selleks Vilu sõnul eraldi reeglistikku ei ole. Samas on Selveril olemas kliendi kontakt, et kliendile juhtunust teada anda.

«Reeglina avastab veateate kassapidaja või klient maksmisel ja probleemile leitakse kohapeal lahendus» kinnitas Vilu. Tema sõnul üritatakse kliendiga alati kompromiss leida, kuid kassapidajatel on vaja igal õhtul ka kassa aruanded ära teha, mistõttu palus Selver, et klient samal õhtul poodi tuleks.

Tagasi üles