Põllumeestel väga vähe lootust suuremale otsetoetusele
15. november 2012, 14:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumeestel pole eriti palju lootust, et Eestil õnnestub Euroopa Liidu eelarvekõnelustel esialgu pakutust suuremad otsetoetused välja kaubelda. Samuti ei ole tõenäoliselt uuest eelarveperioodist enam abikõlbulik käibemaks, kasvatades nii omaosalust europrojektides.
Vastupidi, kui Esialgse Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi pidi Balti põllumeeste toetustase võrrelduna keskmisega jõudma 59 protsendi tasemele aastaks 2017, siis viimase vahekokkuvõtte järgi on see lükkunud edasi aastasse 2019.
Eesti soov oli, et otsetoetuste tase kasvaks 75 protsendini Euroopa keskmisest. Tähele tasub panna siiski seda, et põllumaa omanikud hakkavad saama märksa suuremat toetust, peaaegu kaks korda suuremat toetust kui seni.
Halvenevad ka Eesti kõige suurema rahaallika, ühtekuuluvuspoliitika rahastamistingimused. Kui seni rahastab Euroopa Liit 85 protsenti projektist, siis uuel perioodil kahaneb euroopa osalus tõukefondide projektides 75 protsendini. Lisaks ei ole käibemaks enam abikõlbulik, kasvatades seega veelgi rahasaaja poolset omaosaluse vajadust.
Rahandusministeeriumi kinnitusel on need ettepanekud praeguses Euroopa Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuy esitatud Euroopa 2014-2020 aastate eelarvekõneluste vahekokkuvõttes. Läbirääkimised jätkuvad ja lõpliku sõna ütlevad valitsusjuhid järgmisel nädalavahetusel ülemkogul.
Positiivne eelarvekõneluste juures on see, et transpordivoliniku Siim Kallase eestvõttel loodav Euroopa Ühendamise rahastu on omapositsioone kõnelustel hoidnud. Kui esialgu pidi rahastu maht tulema 50, siis vahepealse ettepaneku järgi oleks see langenud 36 miljardini. Praegu on laual ettepanek, et rahastus suuruseks tuleb 46 miljardit eurot.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits kinnitas, et see suurendab eelkõige Rail Baltica kui ka teiste Eesti jaoks oluliste taristute rahastamise võimalust.
Balti riikidel ja Ungaril on samuti lootust saada teistest riikidest soodsam ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise piirmäär. Nimelt võib ühtekuuluvuspoliitika vahenditest saadava abi suurus küündida teatud protsendini SKTst.
Praegu on laual variant, kus üldine piirmäär on 2,4 protsenti. Eesti soovis saada 2,9 protsendi põhjendades seda sellega, et väikeste riikide majanduslangus oli kriisi ajal teistest suurem. Rahandusministeeriumi kinnitusel on praegu Balti riikide ja Ungari toetusprotsent lahtine, kuid see tuleb ilmselt kõrgem kui 2,4.