Vastulause: laenuturust emotsioonideta

Andres Arrak Foto: SCANPIX

Majandusteooria üks põhipostulaate kõlab – rohkem konkurentsi on alati parem kui vähem. Konkurentsi puudumine tähendab üheselt tootlike ressursside ebaefektiivset kasutamist, nii tootmiskulud kui hind tarbija jaoks on kõrgem. Ja seda igas eluvaldkonnas. Eesti Pangaliit on millegipärast vastupidisel arvamusel. Aga alustagem algusest, kirjutab majandusõppejõud ja laenuvahendusportaali pangalaen.ee kaasomanik Andres Arrak.

8. oktoobril alustas tegevust internetiportaal pangalaen.ee. Mina teavitasin sellest sündmusest eesti rahvast sama päeva Delfis ja järgmisel päeval Vikerraadios. Millega on tegemist? Suur osa eestlasi soovib tarbimist ajas ettepoole nihutada. See käib kusjuures ka eluaseme ja sõiduvahendi kohta. Võimalikuks teeb ajanihke laenuturg. Eesti laenuturg on peale Kagu-Aasia finantskriisi nii oligopoolne kui skandinaavlaste poolt kontrollitud.

Suure hulga laenusoovijate vastas on kümmekond panka ja trobikond laenukontorit. Keskmine inimene üle kahe panga ei viitsi «läbi jalutada», kui sedagi. Ebapiisav informatsioon on klassikaline mittetäiuslikult konkureeriva turu tunnus. Viimane võimaldab tarbijale-kliendile suruda peale ebasoodsamaid tingimusi. Just sellest aspektist lähtudes otsustas pangalaen.ee tarbijale appi tulla. Ja miks mitte ka laenuandjatele, kelleni iga kliendi soov ei jõudnud. Netiportaal pakub võimalust, et täidetud laenusoovi ankeet jõuab kõigi laenuandjateni.

8. oktoobri avapaugule järgnes nädal vaikust. Mida oligi arvata. Tulistamiseks läks 15. oktoobril. Otsa tegi lahti Delfi, järgnesid Eesti Päevaleht ja Postimees. Pangaliidu pressiteade ilmus päev hiljem. Algselt ässitati portaali kallale tarbijakaitse, veidi hiljem andmekaitse. Pangad teatasid (tõsi küll, Pangaliidu suu läbi), et nemad ei ole asjast kuulnud ega tahagi kuulda, laenupakkumisi pole saanud ja rämpslaenukontoritega võistelda niikuinii ei kavatse. Ajakirjanikud tegid eksperimendi korras laenutaotlusi esitades kindlaks, et kiirlaenukontorid on tõesti kärmed. 16. oktoobri Postimees süüdistas Andres Arrakut otsesõnu valetamises.

Üldistatult võib etteheited jagada kolme gruppi. Esiteks - portaali lehel pole andmeid omanike ega asutajate kohta; teiseks – laenukeskkond vahendab kiirlaenukontoreid; kolmandaks – pankadel pole portaaliga mingeid koostöölepinguid, neljandaks – täidetav ankeet sisaldab delikaatseid isikuandmeid, viiendaks – tarbijat ei ole informeeritud, kellele laenupakkumine läheb.

Eelnenust lähtuvalt algatasid portaali suhtes menetluse nii tarbija- kui andmekaitse. Pangaliit kutsus ettevaatlikkusele portaali kasutamisel, sest «kasutajatingimustega nõustumisega annab klient veebikeskkonna pidajale muuhulgas ka volituse teha toodete pakkumiseks vajalikke päringuid, mis hõlmavad muuhulgas kasutaja töösuhet, laenuandmeid, elanikeregistri, maksuandmeid ja muid vajalikke andmeid.» Postimees (16. oktoober): «Praegu on teatanud SEB ja Swedbank, et nad ei tee koostööd pangalaen.ee kodulehte omava firmaga.» 8. novembri Delfi - Arraku pangalaenuportaal eirab pangaliidu soovitusi. 9. novembri Päevaleht lisas sõna «endiselt».

Ei saa salata, et portaali esialgne versioon ei sisaldanud kõiki olulisi andmeid. Seetõttu oleme tänulikud kõigile, kes ettepanekuid tegid. Tänaseks oleme konsulteerinud andme- ja tarbijakaitsega, Eesti Panga ja finantsinspektsiooniga, aga ka juristidega. 26. oktoobril teatas tarbijakaitseamet haldusmenetluse lõpetamisest seoses tehtud ettepanekute arvestamisega. Andmekaitse pole menetluse alustamisest hoolimata pretensioone esitanud.

Pangalaen.ee ei tegele sisestatud andmete salvestamise ega töötlemisega. Ankeedis sisalduvad andmed ei liigitu delikaatsete isikuandmete kategooriasse. Kostöölepingud pankadega ei ole portaali tegevusmudelist lähtuvalt vajalikud, kuna tegemist on neutraalse infot edastava keskkonnaga. Tõsi, üldsuse survel kõrvaldasime ankeedi saajate nimekirjast põhiliselt tarbimislaenu pakkuvad kiirlaenukontorid. Praegu saavad kodulaenutaotlusi üksteist panka, liisingu- ja tarbimislaenu taotlusi üheksa panka. Hoolimata Pangaliidu väidetest oleme enamuse pankadega konstruktiivses dialoogis.

Iga uus asi tahab esiteks aega sissetöötamiseks. Teiseks tekitab sageli võõristust ja ehk hirmegi. Vahemärkusena olgu öeldud, et tegemist ei ole millegi unikaalsega. Analoogilised keskkonnad töötavad nii Põhja-Ameerikas, Skandinaavias, Briti saartel kui ka Poolas. Baltikumis on see küll esimene. Aga puudub igasugune põhjus arvata, et Eesti laenuturg erineb milleski olulises teistest normaalsetest turumajandustest.