Peaminister Andrus Ansip märkis teisipäeval Brüsselis ühtekuuluvuspoliitika sõprade kohtumisel, et kui ühtekuuluvuspoliitika eelarve kärped osutuvad möödapääsmatuks, peaks need olema esmajoones seotud nende riikidega, kes neid kärpeid kõige enam nõuavad.
Ühtekuuluvuspoliitika sõprade grupp ühendab 14 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes kaitsevad pika-ajalises eelarves vähem arenenud piirkondade arengut toetavaid investeeringuid, vahendas valitsuse pressiesindaja.
Riigipead ja valitsusjuhid rõhutasid taaskord ühtsust oma seisukohtade kaitsmisel käimasolevatel eelarveläbirääkimistel ja enne järgmisel nädalal toimuvat Euroopa Ülemkogu eelarveteemalist kohtumist.
«Meie seisukoht on selge -ühtekuuluvuspoliitika on hädavajalik majanduskasvu ja töökohtade loomiseks investeeringute kaudu,» ütles peaminister Andrus Ansip. Ta märkis, et ehkki Eesti kuulub nende riikide hulka, kes ei toeta komisjoni poolt pakutud eelarve mahu vähendamist, tuleb pikaajalise finantsraamistiku vastuvõtmise huvides teha kompromisse.
«Kui kärped osutuvad möödapääsmatuks, peaks need olema esmajoones seotud nende riikidega, kes neid kärpeid kõige enam nõuavad,» ütles Eesti valitsusjuht. «Ühtekuuluvuspoliitikas tähendab see esmajoones toetuste vähendamist enim arenenud piirkondadele ning rikastele riikidele.»
Peaministri sõnul peavad kärped vähemarenenud piirkondadele ning liikmesriikidele olema minimaalsed. Ta kutsus ka üles kaitsma piiriüleste transpordiprojektide elluviimiseks mõeldud ülekannet Ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühenduse rahastusse.
«Kärpides Euroopa Ühendamise rahastusse üle kantavaid vahendeid ei suurene sellest Ühtekuuluvusfondi maht,» osutas Ansip. «Küll aga tähendab see vähem vahendeid 50 aastat teineteisest lahus olnud Ida- ja Lääne-Euroopa taasliitmiseks.»
Ansip möönis, et Euroopa Ülemkogul ootavad ees rasked läbirääkimised. Kuid ta avaldas lootust, et Euroopa valitsusjuhid ja riigipead annavad endast parima, et võimalikult kiiresti kokkuleppele jõuda. «Kodanikud, ettevõtjad, omavalitsused ootavad riigijuhtidelt selget sõnumit: Euroopa investeeringud majanduskasvu ja töökohtade loomiseks on tagatud,» ütles Ansip.
Selle aasta kolmandal ühtekuuluvuspoliitika sõprade kohtumisel olid kaasatud ka sotsiaalpartnerite katusorganisatsioonid, kes kinnitasid oma toetust ühtekuuluvuspoliitikale. Nagu varasematelgi kohtumistel, osalesid ka seekord Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja Euroopa Parlamendi president Martin Schulz.
Ühtekuuluvuspoliitika tähistab investeerimispoliitikat Euroopa tasandil, mille kaudu toetatakse sadu tuhandeid projekte kogu Euroopas. Investeeringute eesmärk on eri regioonide arengutasemete ühtlustamine ning siseturu lõimimine. Ühtekuuluvuspoliitika on peamine Euroopa Liidu tasandi instrument riikide konkurentsivõime kasvatamiseks, taristuinvesteeringuteks ja tootlikkuse tõstmiseks. Eelarveperioodi 2007-2013 Eestile eraldatud struktuurivahendite maht on 3,4 miljardit eurot.
Kohtumisega valmistati ette erakorralise Ülemkogu istungit, mis algab 22. novembril ja mille eesmärgiks on kokku leppida Euroopa Liidu pika-ajalises eelarves aastateks 2014-2020.
Peaminister kohtus ka Euroopa Parlamendi suurima, konservatiivide fraktsiooni juhi Joseph Dauli ning Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimehe Alain Lamassoure'iga. Kuna Euroopa parlamendil on seekordsetel eelarveläbirääkimistel sisuline otsustusõigus, on kontaktid parlamendijuhtidega ülitähtsad. Kohtumistel selgitas Ansip Eesti ja Balti riikide taotlusi eelarveläbirääkimistel ja sai neile toetuse, eriti just põllumajanduse otsetoetuste osas. Eesti ja Euroopa parlamendi seisukohad eelarveraamistiku üle langevad suures osas kokku.
Lisaks kohtus peaminister Ansip Kreeka peaminister Antonis Samarasega.