Kinnisvaramaaklerid kasutavad klientide püüdmiseks alatuid nippe

Suurem osa maakleritest nõuab üüriliselt vahendustasu. Foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht

Tallinnas elav Ketlin hakkas oma korteri üürikuulutust kinnisvaraportaali üles panema, kui avastas, et üks maakler juba pakub tema korterit ja nõuab vahendustasuks kuu üüri. Tarbijakaitseametile on aga teatatud ka maaklerist, kes küsib teenustasu isegi objekti näitamise eest.

Mustamäel korterit välja üüriv Ketlin pani esialgu üürikuulutuse portaali Soov.ee. «Õhtupoole hakkan oma kuulutust panema ka City24 portaali, aga näen, et minu kuulutus vaatab sealt juba vastu,» rääkis korteriomanik, kelle kuulutuse oli kopeerinud kinnisvaramaakler, kes mõistagi nõudis vahendustasuna ka ühe kuu üüri. «Olin üllatunud, et nii tehakse, meil ei olnud mingit kokkulepet,» ütles Ketlin, kes otsustas ise panna oma kuulutuse City24 lehele. Ta tellis teenuse, mis võimaldas kuulutusele paremat positsiooni ning märkida juurde hüüdlause «otse omanikult». Kui tavaline kuulutamine maksab 6.50 (kahe nädala eest), siis prioriteediga kuulutamise eest tuli välja käia 12 eurot.

«Nii inimesed märkaksid minu kuulutust. Väga palju soovijaid on, kui märkida juurde, et korter on otse omanikult,» ütles Ketlin, kes tahtis ise üürilise valida. «Maakler ju võtab vahendustasuna ühe kuu üüri raha, aga mille eest – ainult vahendamise eest,» kommenteeris Ketlin.

Maakler võttis Ketliniga ka ühendust, kuna korterile oli huviline tekkinud. Samas kadus maakleri klient kohe, kui sai teada, et korterit saab üürida ka vahendustasuta.

Ehkki sellest kuust võttis kinnisvaramaaklerite koda kasutusele uue teenusstandardi, mille kohaselt hakkavad maaklerid edaspidi kirjaliku lepingu alusel tööd tegema, ei järgi seda kindlasti kõik maaklerid. «Standard on dokument, mis ei oma seadusejõudu. Eestis kehtiv võlaõigusseadus viitab standardile ja ütleb, et kõik tegutsevad maaklerid peaksid sellistest põhimõtetest lähtuma, aga nad ei lähtu,» ütles kinnisvaramaaklerite koja juhatuse liige Ingmar Saksing, kelle sõnul saab koda olukorda parandada, et kui maakleriga kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole, siis ei tule ka maakleritasu maksta. «Ärge makske teenuse eest, mida te ei ole tellinud,» soovitas Saksing.

Tasu küsitakse ka objekti näitamise eest

Lepingu alusel on lihtsam probleemiga tarbijakaitseametisse pöörduda. «Koda saab mitmeid kaebuseid, aga meie saame seisukoha võtta kutseliste maaklerite ja koja liikmete osas, keda ei ole väga palju,» lisas Saksing.

Seni veel tarbijakaitseametisse kirjalikke pöördumisi seoses maakleri tegevusega keegi teinud ei ole. «Küll aga helistas üks tarbija ameti nõustamistelefonile ja väitis, et kinnisvaramaakler nõuab inimestelt ka objekti näitamise eest teenustasu,» kinnitas tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.

Samuti uurib Saksingu teatel tarbijakaitseamet praegu ühte suuremat broneerimisrahaga seonduvat juhtumit. «Oleme algatanud menetluse ning antud hetkel rohkem kommenteerida ei saa,» kommenteeris Turetski.