/nginx/o/2012/11/13/1430074t1h7b11.jpg)
Stanley Peterburgsky USA andmete põhjal tehtud uuringust selgub, et mittetulundusorganisatsioonidest ja avalikust sektorist tulnud tippjuhid saavad erasektoris töötades kehvemini hakkama.
Uuring: riigiasutustest tulnud juhid saavad erasektoris kehvemini hakkama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda teemat vähe uuritud ja peamiselt on levinud kaks vastandlikku hüpoteesi, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.
Esiteks, nn kompensatsiooni hüpotees, mille kohaselt juhid väljaspool erasektorit ei tööta seal raha pärast ning seepärast suudavad asju sisuliselt juhtida ning ei osale finantsmanipulatsioonis. Näiteks teenivad avaliku sektori juristid võrreldes turu keskmiselt 15 protsenti ja haiglate juhid 25 protsenti vähem.
Eeltooduga konkureerib nn vastutuse hüpotees, mille kohaselt avalik- ja mittetulundussektor on sageli kaootiline ja bürokraatlik ning seega töötavad seal keskmisest madalama võimekusega juhid. Näiteks on mitmed uuringud tõestanud, et erasektori meditsiiniasutused on võrreldes avaliku sektoriga paremini juhitud ja efektiivsemad.
Valimi aluseks oli S&P 1500 ning kokku leiti 91 ettevõtet, kes palkasid tippjuhi eelneva erasektori kogemuseta. Analüüs näitas, et need ettevõtted korrigeerisid keskmisest sagedamini finantsandmeid, mis tõestab, et finantskontroll oli nõrgem.
Lisaks olid mittetulundus- või avaliku sektori taustaga tippjuhtide poolt juhitud ettevõtted sagedamini seotud negatiivsete tulemustega kohtuvaidlustega.
Autori järeldus oli, et «kuna mittetulundus- ja avalik sektor on teada-tuntud oma organiseerimatuse, kaootilisuse ja bürokraatiaga, siis on tõenäoline, et sinna lähevad tööle kas vastavate kalduvustega juhid või mõjutab keskkond neid negatiivses suunas».