/nginx/o/2012/09/06/1303758t1hc8eb.jpg)
Estonian Airi tegevuse positiivseks mõjuks Eesti majandusele võib hinnata suurusjärgus 130 miljonit eurot aastas, sellest 70 miljonit eurot on seotud Eestit külastatavate turistidega ning 20 miljonit Estonian Airi otseselt teenindavate teiste ettevõtetega, kinnitas majandusminister Juhan Parts riigikogu infotunnis küsimustele vastates.
Parts lausus, et Estonian Airi äriplaani nõrkus ei olnud kindlasti selles, et see polnuks laiemalt majandusele ja turismisektorile kasulik. «Estonian Airi äriplaani mittetoimimine väljendus lennuettevõtte enda planeeritud suuremas kahjumis,» lausus Parts
Parts, märkis, et kui Estonian Air iseseisvat tegevust jätkab ja teeb seda vähendatud lennugraafiku alusel, siis on ootuspärane, et aastas teenindatakse suurusjärgus 700 000 reisijat. See tähendab Tallinna lennujaamale sama suurusjärku, mis aastal 2011, ehk siis jätkuvalt oluliselt suuremat näitajat kui näiteks aastal 2010.
Partsu sõnul prognoosis Estonian Airi äriplaan kogu 2012. a oodatavaks kahjumiks summat, mis oleks jäänud alla 10 miljoni euro. «Kahjum, mis on sellest summast suurem, on selgitatav peamiselt võetud äririskide realiseerumisega,» lausus Parts. «Laienemisstrateegia sisaldas endas olulisi äririske ning need riskid on kahjuks realiseerunud,» tõdes Parts.
Parts lausus, et Estonian Airi majandustulemused on ka tema jaoks olnud pettumus ning loomulikult vastutab ta ministrina vastutan kogu ministeeriumi valitsemisala eest.
Parts lausus, et kui riik poleks Estonian Airi aktsiakapitali lisanud ehk sisuliselt Estonian Airi üle võtnud, siis viimase paari kvartali kahjumit ei oleks. «Ent teisalt ei oleks meil siis enam ka Tallinnas baseeruvat lennukompaniid. Arvestades, kui tarvilikud on lennuühendused nii äri kui turismi jaoks, ei ole Tallinnas asuv lennufirma mitte uhkuse või luksuse küsimus, vaid praktiline tarvidus. Ilma lennufirmata, mille kodulennujaam on Tallinn, oleks Eesti lennuühendused märksa kehvemad» rääkis Parts.