Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Soome riik hakkab Eesti «kalevipoegi» harima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristina Traks
Copy
Seriaal «Kalevipojad», mis rääkis Eesti ehitajate katsumustest Soomes.
Seriaal «Kalevipojad», mis rääkis Eesti ehitajate katsumustest Soomes. Foto: Kanal 2

Soome alustas massiivset varimajanduse vastast kampaaniat, mis ulatub otsapidi ka Eestisse – enam ei tohi Soomes ehitustel töötada ilma kohalike maksunumbriteta.

12-kohalise numbrikombinatsiooni saamine eeldab, et selle omanikul on Soome isikukood. Maksunumbriga nimesiltide kandmine on Soomes kohustuslik kõikidel ehitusobjektidel töötavatel inimestel, kusjuures uutel tööobjektidel on see kohustuslik alates selle aasta 1. septembrist ja vanadel ehitusobjektidel alates järgmise aasta märtsist. Infot uue süsteemi kohta jagatakse Soome vahet sõitvatel laevadel, reisiterminalides, tööportaalides.

Soome siseministeeriumi politseiinspektor Matti Rinne sõnul maksab ulatuslik üleriigiline varimajandusevastane kampaania 20 miljonit eurot aastas ja see on üldse alles teine omataoline ettevõtmine. Varem on Soomes varimajandusega võideldud sellises kampaaniavormis vaid üks kord ja see juhtus aastal 1996. «Varimajandus võtab Soome SKTst 5-7 protsenti ehk umbes 7 miljardit eurot aastas kaob kuskile,» ütles Rinne. «Kui me selle kampaania abil osagi sellest rahast riigieelarvesse saaks, oleks hästi.»

Tema sõnul laiendati kampaaniat ka Eestisse, sest et juhtumeid, kus Eestist pärit töölised satuvad kohalike petturite õnge, tuleb ikka ette. «On olnud juhtumeid, kus inimestele makstakse 1-2 eurot tunnis, sest inimesed lihtsalt ei tea oma õigusi,» rääkis Rinne. «Ükskord aga tulid öösel politseijaoskonda Poola ehitajad, kes palusid, et politsei saadaks nad tagasi kodumaale, kuna tööandja hoidis neid sõna otseses mõttes vangis.»

Teada on ka juhtum, kus ehitustöölised pandi kaheteistkümnekesi «elama» merekonteinerisse ning kui sellise majutuse ja viletsa toidu eest tasu veel palgast maha arvati, said mehed kätte 2 eurot tunnis.

Üsna tavaline on ka olukord, kus eestlastele lubatakse palka 5 eurot tunnis, milles sisaldub ka reis Soome ja majutus. Soomes on aga ehitajatele kollektiivlepingus ette nähtud palk üle 13 eurot tunnis. Nii on tekkinud omalaadne «ehitussutenöörlus», kus tööandjal on kiusatus kasu lõigata illegaalselt tööjõult või dokumentide võltsimiselt.

Üle 60 000 eestlase Soomes

Eesti Soome saatkonna konsulaartalituse direktori Tarmo Punniku sõnul pole sel aastal küll inimesed kaebustega saatkonna poole pöördunud, küll aga on nad teinud seda varasematel aastatel ja eriti masu ajal. «Masu ajal oli pettasaanuid palju. Meil on ütlemine, et läks halvasti, kui inimene viimase raha eest ostis üheotsa pileti Soome ja saatkond aitas ta tagasi Eestisse. Ja läks väga halvasti, kui ta jõudis Soomes ka tööd teha, mille eest tööandja talle midagi ei maksnud,» rääkis Punnik.

Rinne ütles, et politsei vaatenurgast on taolisi juhtumeid kindlasti rohkem, kui neid jõuab saatkonda. «Inimesed peaksidki kõigepealt pöörduma politsei poole,» ütles ta.

Ametlikult ennast Soomes registreerinud juba üle 60 000 Eesti inimese. Maksunumbreid oli kaks kuud tagasi 8000 ja täna on neid välja antud ca 20 000 ning neist omakorda 60 protsenti eestimaalastele.

Tagasi üles