Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid korraldavad 12.-22. novembrini ulatusliku aktsiooni «Balti ÜPP traktor», mille eesmärgiks on toetada hästi finantseeritud Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmist ning tugeva ühise põllumajanduspoliitika kujundamist.
Põllumehed saatsid Brüsselisse vana ja väsinud traktori
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aktsiooni abil juhitakse tähelepanu Balti riikide ebavõrdsetele otsetoetustele.
«Ainult tugev, õiglane ja piisavalt rahastatud EL ühine põllumajanduspoliitika suudab tagada meie inimeste varustamise taskukohase, kvaliteetse ning kohaliku toiduga. Tänased ebavõrdsed toetused takistavad Eesti põllumajanduse potentsiaali kasutamist,» selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
12. novembril kell 12 alustas Tallinnast Vabaduse väljakult vana ja väsinud MTZ-80 teekonda läbi Eesti, Läti ja Leedu linnade Brüsselisse. Eestis on traktori peatuspaikadeks 12. novembril Rapla (kell 15, Kultuurikeskuse ees, Tallinna mnt 17a), Türi (kell 17, Wiedemanni tn 4b parklas) ja Viljandi (kell 19, Uus tn 1 parklas) ning 13. novembril Tartu Raekoja plats (kell 11), Võru Vabaduse plats (kell 14) ja Valga (kell 17, Vabaduse tn 38 parklas).
Igas linnas toimub üritus, kus jagatakse infomaterjali, peetakse kõnesid ja mängib orkester.
Tallinnas, Raplas, Viljandis, Võrus ja Valgas jagame rahvale tasuta värsket piima, Tartu inimesed saavad osa põllumeeste tänavusest kartulisaagist. Tallinnas Vabaduse väljakul kõnelevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Tallinna linnapea Edgar Savisaar, mitmed Riigikogu liikmed ning Eesti ja Läti põllumajandusorganisatsioonide juhid. Teistel üritustel on lubanud osaleda mitmed Riigikogu liikmed ja linnajuhid, põllumajandusminister Seeder osaleb lisaks Tallinnale ka Viljandi üritusel.
14.-16. novembrini peatub traktor Lätis Valmieras, Riias ja Bauskas, 17. novembril Leedus Kedainiais ja 20. novembril Saksamaal Berliinis ning jõuab 22. novembril Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks Brüsselisse.
EL Nõukogu hoone juures, kus riigi- ja valitsusjuhid arutavad ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020, toimub Balti riikide põllumeeste ühismeeleavaldus.
Selle aktsiooniga nõutakse meie põllumeestele võrdseid konkurentsitingimusi ELi ühisturul.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt oleksid Balti riikide põllumajandustoetused ka järgmise seitsme aasta jooksul ühenduse kõige madalamad. Eesti toetused ulatuksid aastatel 2017-2020 vaid 58 protsendini ELi keskmisest.
Liiklusregistri andmetel on 70 protsenti Eesti traktoritest rohkem 10 aastat vanad. Brüsselisse sõitev vana Belarus sümboliseeribki meie põllumajanduse arenguprobleeme ja tänaseid Balti põllumeeste ebavõrdseid konkurentsitingimusi.
«Põllumeeste esindusorganisatsioonid on ellu kutsutud selleks, et võidelda meie toidutootjate huvide eest. Me oleme kindlad, et Balti riikide ühisaktsioonidel on positiivne tulemus – muidu me neid ei korraldaks,» nentis Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra.
Lisaks andis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Tallinnast Brüsselisse sõitva «Balti ÜPP traktori» juhile kaasa Sven Zaceki raamatu «Pääsukese Eestimaa», millega soovib põllumajandusvolinik Dacian Ciolose tähelepanu juhtida, et Eesti vajab nn rohestamise asemel rohkem investeeringuid keskkonnasõbralikku tootmisesse.
«Eesti aladest on 50 protsenti metsa, viiendik põllumaaks sobivast maast pole veel kasutusele võetud, meil on 1500 saart ja laidu, millest vaid kümnel on aastaringne inimtegevus. See on roheline Eesti, mis vajab investeeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, mitte rohestamist,» kirjutas Seeder volinikule. «Võrdsed tingimused tähendavad sageli ka üksteise erinevustega arvestamist.»
Seederi sõnul on Balti riigid end otsetoetuste võrdsustamise küsimuses hästi kuuldavaks teinud ning kiitis põllumehi ühise tegutsemise eest.
«Otsetoetused on toonud ühisele rindele kõrvuti põllumehed, poliitikud ja laiema avalikkuse,» ütles Seeder. «Vanasõnagi ütleb, et toit on enam kui meie, nii et me peame tegema kõik, mis meie võimuses, et Eesti põllumeestel oleks toidu tootmisel võrdsed konkurentsitingimused muu Euroopaga.»