Kui paarkümmend aastat tagasi peeti laste sünnipäevi kodus kartulisalati, viinerite ja isetehtud morsiga, siis nüüd pole haruldane, kui sünnipäeva puhul renditakse koduhoovi hobune, täidetakse õu batuutidega või kutsutakse sünnipäevale lausa teatritrupp.
Lapse sünnipäeva pidamisel raha ei loeta
Tallinnas elav naine korraldas oma kaksikutest poegade Tristani ja Oliveri 8-aastase sünnipäevapeo hoopiski staadionil jalgpallitreeninguna, kus lapsi «treenis» Levadia peatreener Marko Kristal. «Lapsed olid suve alguses toimunud jalgpalli MMist suures vaimustuses ja oli nende endi idee, et võiks teha päris staadionil sõpradega jalgpallimatši,» räägib naine. «Alguses ma ei teadnudki, kas on sellist asja võimalik korraldada, kuid ühe hea sõbra kaudu jõudsime Levadiani ja lõpuks niikaugele, et rentisime kaheks tunniks Maarjamäe staadioni ning Levadia peatreener Marko Kristal tegi lastele jalgpallitreeningu.»
Peod kodust väljas
Pereema räägib, et kõik olnud peaaegu nagu päris: alguses soojendusharjutused, siis mäng ja lõpuks penaltite löömine. Üllatav olnud seegi, et kõik kutsutud lapsed tulid kohale. «Pelgasin, et äkki tüdrukud ei lähe mänguga kaasa, aga ei – kõik lapsed olid õhinal mängus,» ütleb ta. «Ja kõik olid pärast väga rahul, mina ka!» Jalgpallivaimustus pole tema poistel veel vaibunud, sellest sügisest hakkasid kaksikud jalgpallitrennis käima.
Tavapärasest erineva sünnipäeva maksumust kokku arvutades ütleb naine, et see oli alla kahesaja euro, millest staadioni rent kaheks tunniks moodustas 125 eurot. «Seekord me ei pannud eriti rõhku söögile, olid vaid pirukad ja morss,» sõnab kaksikute ema. «Torti ju staadioni kõrval ei söö, kuid keegi seda ka ei igatsenud.»
Pärnus ürituste korraldamisega tegeleva Act Managementi tegevjuht Margit Suhhostavets meenutab, et korraldas kord 11-aastasele neiule «staaride vastuvõtu» stiilis peo. Oma lemmikiidoliteks kostümeeritud lapsed saabusid limusiiniga lounge’i, kus neid ootasid peened ja värvilised kokteilid.
Vanemaid ei olnud, limusiiniga käidi kaheksakaupa linna peal sõitmas, peeti viktoriini, profifotograaf jäädvustas peokülalised koos sünnipäevalapsega punasel vaibal. «Meie peojuhtidena ka ei teadnud kõiki neid staare, keda nad kehastasid, aga lapsed olid väga rahul,» räägib Suhhostavets. «Blingi ja sära oli palju, olid soengud ja tiaarad, isegi sülekoerad.»
Selline pidu maksis Suhhostavetsi sõnul vähemalt 350 eurot, ainuüksi limusiini rent oli hinnaga 64 eurot tund. «Meigikoolitused, patsipunumistunnid, purjetamine, Tori hobusetallide külastamine, batuudid, erinevad laste lemmiktegelased, näomaalijad,» loetleb Suhhostavets veel võimalusi, kuidas vanemad on oma laste sünnipäevi sisustanud.
Mitu firmat pakub võimalust, et toovad sünnipäevalapse õuele mõneks tunniks poni või hobuse. Lapsed saavad loomaga siis jalutada ja niisama aega veeta. Ratsatreener Aive Mihkelson ütleb, et hobuteemalised sünnipäevad on üsna populaarsed.
Üks variant on, et sünnipäev peetaksegi tallis, kus jalutatakse ponidega ja organiseeritakse ka sünnipäevalaud. «Kõige väiksemate ponide turjakõrgus on 90 cm – tema selga saab juba päris pisikese lapse panna,» räägib Mihkelson. Ka oma poja kolmandat sünnipäeva pidas Mihkelson poniga. «Lapsed olid absoluutselt vaimustuses, üks-kaks tundi köitis nende tähelepanu täielikult poni,» räägib ta.
Mihkelsoni sõnul ei ole koduõuele poni toomiseks vaja muid tingimusi kui muruplatsi ja majale sellist ligipääsu.
Ise meisterdatud ehted
Ka paljud meelelahutuspaigad pakuvad kõrvalteenusena laste sünnipäevade pidamise võimalust. Nii korraldab Teoteater lastele teatripidu, kus nelja tunni jooksul lavastatakse lastega etendus. Sünnipäeva võib Teoteatris pidada ka etendust lavastamata – siis maksab kolmetunnine sünnipäevapidamine 150 eurot, hinna sees on ka mängujuhi teenus.
150–180 euroga saab aga oma võsukesele ja tema sõpradele korraldada eriseansi Artise kinos. Kino turundusjuht Helen Villmann ütleb, et sünnipäev kinos näeb enamasti välja nii, et alguses vaadatakse koos mõnda toredat filmi ja pärast süüakse kohvikus torti. Võib vaadata mõnd filmi kinokavast või korraldada eriseansi ainult oma seltskonnale, vastavalt lapse vanusele ja soovidele. «Kogemuste põhjal võin öelda, et sünnipäevi hakatakse kinos pidama alates neljandast eluaastast,» ütleb Villmann.
Külli Kroon MTÜst Karnaaks Õpituba on sisustanud paljude laste sünnipäevi, õpetades neid ehteid valmistama. «10–15-aastased pole enam mängutubadest huvitatud, kuid kõrvarõngastest ollakse selles vanuses alati huvitatud,» räägib ta. «Nii mõnelgi tüdrukul on oma kätega valminud ehtest saanud märgilise tähendusega lemmikaksessuaar. Poisid meisterdavad ehteid emadele, õdedele ja vanaemadele.»
Õpituba saab korraldada kus iganes – kodus, kontoris või kasvõi kohvikus.
Kodus siiski soodsam
Aga kas tänapäeval üldse peetakse ka koduseid sünnipäevi? «Tundub, et kodused sünnipäevad on kadunud,» ütleb Margit Suhhostavets. «Ma ei mäletagi, millal minu laps käis kellelgi kodus sünnipäeval. Mugav on pidutseda kodust eemal, ei pea pärast koristama. Varem telliti ka koju tegelasi, kuid viimasel ajal enam mitte.»
Ülle Laasma on pidanud aga kõik oma hiljuti 4-aastaseks saanud tütre sünnipäevad kodus ning lubab traditsiooni jätkata seni, kuni vähegi võimalik.
Tõsi, sel aastal soovinud tütar juba, et sünnipäeva peetaks kuskil mängutoas. «Minu meelest on mängutuba nii tavaline,» räägib Laasma. «Kodus on sellepärast hea, et saab teha ise kõik toidud ning külla kutsuda tõesti vaid parimad sõbrad.»
Laasma ütleb, et koduse sünnipäeva ettevalmistamine on päris suur töö, sest toidu teeb ta ise. Ta sõnab, et pole küll koduse sünnipäeva maksumust kokku löönud, kuid arvatavasti on see mängutoas toimuvast peost soodsam.