Saaremaa Laevakompanii jätkab oma iga-aastaseks saanud tava, nõudes riigilt Lääne-Eesti saartega ühenduse pidamiseks raha juurde.
Leedo firma nõuab laevavedude eest taas raha juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiiumaa ja Saaremaa liinidel reisijaid vedav Saaremaa Laevakompanii (SLK) tütarfirma Väinamere Liinid soovib muuta senist liiniveo lepingut, et saada riigilt kahe uue laeva kohta kokku 25 miljonit krooni aatas lisaks. Väinamere Liinid soovib uusi toetuse maksmise põhimõtteid, mille järgi maksaks riik vedajale suuremat püsitasu, iga reisi eest makstava tasu osakaal aga väheneks. Ettevõte põhjendas seda reiside arvu vähenemisega, kuna uued ja suuremad laevad lubavad teenindada sama arvu reisijaid vähemate reisidega.
Sisuliselt taganeb SLK tütarfirma sellega riigiga sõlmitud lepingust ning laseb maksumaksjal kinni maksta suuremate laevadega seotud lisakulud.
Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel kinnitas Postimehele, et peab firma ettepanekut kasulikuks ka riigile. «Uue laevastiku puhul on laevastiku võimsus oluliselt suurem ja ei tule pidevalt lisareise teha,» märkis Treiel. «Just väikeste laevade lisareisid on riigile kõige kahjulikumad: väike laev mahutab 150 liinimeetrit, uus laev aga 800, samas reisitasu maksab riik väikesele laevale 80 protsenti suure laeva summast.»
Nappi konkurentsi nautiv SLK on ka varem korduvalt esitanud riigile ultimaatumeid kokku lepitud dotatsiooni tõstmiseks, ävardades vastasel juhul näiteks laevaliikluse katkemisega. Viimane näide on Ruhnut Saaremaa ja mandriga ühendanud laevaliinid, kus märtsis katkes Saare maavalitsuse kannatus ning viimane lõpetas SLKga lepingu.
Alles mullu sügisel kauples SLK oma tütarfirmale Väinamere Liinidele välja 13-protsendilise dotatsiooni tõusu, ettevõte saab maksumaksjalt 170 miljonit krooni.
2004. aastal toimunud praamikonkursil osutus võitjaks teadmata omanikeringiga, Küprosel registreeritud firma Tiandra Shippng Ltd. Toonane majandusminister Meelis Atonen andis mõista, et kaitsepolitsei taustauuring seostas Tiandrat SLK omaniku Vjatšeslav Leedoga. Tiandral oli konkursil ette näidata ka Leedole kuuluva firma Saare Finants garantii pangalaenule.
Kaks aastat hiljem tõstis Tiandra Shipping Ltd käed üles ning teatas, et tema olemasolevatel tingimustel laevaühendust jätkata ei saa, selleks ajaks olid aga teised huvilised liiniveo konkursi ümbert kadunud ning riik, kes ei saanud lubada laevaühenduse katkemist Saare- ja Hiiumaaga, pidi sõlmima uued lepingud SLK tütarfirmaga Väinamere Liinid.