Tuleohutus: hoonete funktsioon ajas muutub

Kortermajad peavad olema ehitatud nii, et tulekahju korral oleks inimestel lihtne majast lahkuda, kuid samal ajal oleks pidurdatud ka tule levimise võimalus. Foto: Scanpix/CORBIS

Reeglid ja nõuded muutuvad, samuti hoonete otstarve. Soovides vähendada vastutust tulekahju tagajärgede eest praegu ja tulevikus, riskivad hoonete omanikud ning projekteerijad vähem, kui nad valivad tulekindlad isolatsioonimaterjalid juba hoonete ehitamisel.

Ehitamisel tuleb tõsiselt kaaluda hoone tulevasi kasutusvõimalusi, näiteks seda, et praegu elumajana kasutatavasse hoonesse võidakse tulevikus paigutada kas hooldekodu või lasteaed. Elumaja jaoks välja arvestatud evakueerimisaeg võib olla absoluutselt sobimatu auväärses eas hooldekodu elanike jaoks, kui hoone on muudetud hooldekoduks.

Põlengu korral hoonest evakueerimise aeg võib varieeruda olenevalt hoone elanike mobiilsusest ning nende teadmistest avariiväljapääsude paiknemise kohta. Ehitusmaterjalide ja tuleohutusmeetmete valikul tuleb neid tegureid arvestada.

Näiteks on inimeste kaitsmisel paljukorruselistes hoonetes äärmiselt suur tähtsus põlengukoha lokaliseerimisel. Enamikul juhtudel tekitab ohtu elule mitte esmane tulekahjuallikas, vaid tule ja suitsu kiire, järkjärguline levik, mis sulgeb evakueerimisteed.

Kortermajad peavad olema ehitatud nii, et tulekahju korral oleks inimestel lihtne majast lahkuda, kuid samal ajal oleks pidurdatud ka tule levimise võimalus.

Turvalisus või kokkuhoid?

Arhitektid ja projekteerijad puutuvad sageli kokku ehitus- või renoveerimistööde eelarvete koostamisega. Tihti jätab soovida valitud lahenduste ja materjalide kvaliteet. Paljud inimesed, kes selle probleemiga kokku puutuvad, teavad, et algne põhjus on odavama hinna tagaajamises.

Isolatsioonimaterjalide valikul võetakse arvesse ainult hinda, muid näitajaid, näiteks toote põhilisi parameetreid, peetakse tähtsusetuiks.

Tuleohutuse seisukohalt võib toodete valik sellise põhimõtte järgi tuua endaga kaasa äärmiselt ebameeldivad tagajärjed, mis võivad mõjutada mitte ainult neid, kes said tulekahju ajal otseselt kannatada, vaid ka projekteerimise (ehitustööde) ajal otsuseid vastu võtnud isikuid.

Tulekindel isolatsioon

Kõige kummalisem on see, et sageli võib teisejärguline ehitusmaterjal või -toode, mille täpseid omadusi hoone omanikud ei tea, muuta olukorda väga palju. Sellisteks ehitusmaterjalideks on just isolatsioonimaterjalid.

Isegi kogenud insenere ja arhitekte on üllatanud faktid selle kohta, millised võivad tulekahju puhkemise korral olla turvalisuse erinevused, kui kasutatud on kehvemate omadustega isolatsioonimaterjale.

2003. aastal puhkes Ühendkuningriigis tulekahju, mille järel süüdistati arhitekti hooletuses, sest tema projekti järgi ehitati toiduainetehase vaheseinad kergesti süttivatest isolatsioonimaterjalidest. Kuigi tulekahju puhkes hoone omaniku tegevuse tõttu, tunnistati arhitekt süüdi tulekahju kiires levikus ja ta pidi kandma vastutust suurema osa kahjude eest.

Apellatsioonikohus tühistas selle kohtuotsuse, sest selgus, et hoone omanik ei esitanud arhitektile piisavalt andmeid nende ruumide otstarbe kohta, kus hiljem tulekahju puhkes.

Seega loodi pretsedent – kindlustusfirmad said aru, et neile võidakse hakata esitama kahjuhüvitiste hagisid ehitustoodete sobimatute spetsifikatsioonide tõttu, eriti juhtudel, kui projekteerijatele esitatakse hoone kasutamise kohta ebaõiget teavet.

Ennetavad meetmed

Projekteerijad ja tehnika järelevalvespetsialistid peavad läbi mõtlema erinevad võimalused, millist mõju võib tulekahju avaldada ehitusmaterjalidele ning tagama, et valitakse sobivad materjalid.

Uuringute tulemused ja muu teave ei ole levinud nii laialdaselt kui peaks, ent selliste organisatsioonide nagu USA tuleohutusagentuuri ja Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni (EOTA) internetilehekülgedel on tuleohutuse küsimustes avalikustatud piisavalt palju nõuandeid. Riigi- ja tuletõrjeasutuste pädevad spetsialistid võivad aidata projekteerijatel välja valida tooted, mis sobivad kõige paremini erineval otstarbel ehitatavatesse hoonetesse.

Olenevalt riigisisestest tuleohutunõuetest võivad isolatsioonimaterjalid vastata tuletundlikkuse ning tuleohutuse erinevatele standarditele ja klassifikatsioonidele. Näiteks on praegu mõnes Ida-Euroopa riigis tuletundlike isolatsioonimaterjalide kasutamine lubatud kuni 25 meetri kõrguste paljukorruseliste hoonete välisseinte piiretes.

Mujal, näiteks Saksamaal, on paljukorruselistes hoonetes süttivate isolatsioonimaterjalide kasutamine täielikult keelatud. Üha sagedamini tuleb ette, et standardite kooskõlastamise ja rahvusvahelise praktika tunnustamise vaimus ei pruugi ehitusmaterjalid vastata nõuetele, mille järgi loeti hooned varem tuleohutuse seisukohalt turvaliste hulka.

Ainult A1 ja A2 tuletundlikkuse klassidesse kantud tooted vastavad tuletundlikkuse rangeimatele standarditele ning võivad vähendada tulekahjuohtu ja põlengutega seotud tagajärgi. Kivivillast toodetud isolatsioonimaterjalid on tavaliselt kantud A1 tuletundlikkuse klassi ja vastavad tuletundlikkuse seisukohalt kõige rangematele nõuetele.