/nginx/o/2009/01/20/120332t1hd65b.jpg)
Sügisel, kui kulukas suvepuhkus seljataga ning kooliaasta alguski omajagu väljaminekuid kaasa toonud, tuleb esimene küttearve paljudele peredele halva üllatusena. Pidevalt kasvavate kodukulude puhul on aga soovitada mitu head nippi, kuidas kulutusi ise kontrolli alla hoida.
«Kõigepealt tasub hoolikalt lugeda ühistu, energia- või veefirma saadetud kommunaalarvet, sest tarbijal peab olema täpne ülevaade, mille eest ja kui palju tal maksta tuleb,» rääkis Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Anne Kalberg-Sägi. «Kõrvutada tasuks praegust arvet ka varasemaga ning kui seal on näha tõusu, millele te täpset selgitust leida ei oska, ärge kartke ühistu juhtkonnalt või firmalt selle kohta küsida.»
Kodukulude kohta parema ülevaate saamiseks soovitab Sägi ka kodumaja käekäigu vastu aktiivselt huvi tunda ja ühistu töös kaasa lüüa. «Kaaluge, kas maja küttesüsteem või maja tervikuna vajab renoveerimist, kaasates spetsialiste, kes aitavad mõõta maja energiatarvet ja soojakadu,» selgitas ta.
Ülevaatamist vajab ka ventilatsioonisüsteem. Olukorra hindamisel on abiks energiaarvutused, mis toovad välja hoone aastase energiatarbimise ühe köetava pinnaruutmeetri kohta aastas.
«Kui ühistu otsustab maja küttesüsteemi uuendamise ette võtta, tuleks hästi palju infot koguda võimaluste ja toetuste kohta,» rääkis Sägi. Eesti Korteriühistute Liit on samuti ühistute kogemustele toetudes kinnitanud, et renoveerimine toob kaasa kokkuhoiu küttekuludes.
Võimalikke kulutusi, näiteks küttele, soovitab Sägi tähele panna juba oma kodu soetamisel. «Tutvuge muu hulgas kindlasti maja energiamärgisega ning uurige, millises seisus on maja küttesüsteem,» soovitas ta. «Uue elamu ehitamisel on võimalik projekteerimisel arvestada kõiki vajalikke aspekte, et lõpptulemus oleks energiasäästlik tulevikumaja, mille puhul on läbi mõeldud energiakulu nii kütte, sooja vee, valguse kui elektri kasutamisel.»
Sägi hinnangul vajaksid iseäranis laste ja noorte seas selgitamist paljud kütte, vee ja elektri tarbimisega seotud elutõed. «Inimesele tasub südamele panna, et mõistlikult käitudes säästetakse nii perekonna rahakotti kui ka keskkonda,» rääkis Sägi. «Parim õpetaja on siiski vanema eeskuju, mistap peavad vanemad ka ise hoolikad olema ning vaatama, et nad lampe asjatult põlema või vett solisema ei jäta.»
Heaks kokkuhoiuvõimaluseks peab Sägi ka termostaate, millega küttekehi reguleerida. «Pole mõtet jätta huugama põrandakütet, kui kedagi kodus pole – ka eluruumide küttekehad võiks sellisel juhul keerata mõnevõrra madalamale temperatuurile.» Spetsialisti sõnul tasuks kütteperioodi alguses ka radiaatorid üle vaadata. «Radiaatoritest tuleks välja lasta sinna kogunenud õhk ning veenduda, et radiaatorid lähevad ühtlaselt soojaks. Tähelepanu tasub pöörata igale radiaatorile, mis teistega võrreldes sama soojaks ei lähe, see võib viidata puudustele kogu süsteemis. Kui mõni radiaator pole töökorras, võib see mõjutada kogu teie kodu ning ka teie naabrite toatemperatuuri ja küttearveid,» hoiatab Sägi.
Kütte puhul tasuks tähelepanelikult võrrelda erinevaid pakette ning alates 2013 jaanuarist ka erinevate pakkujate hindu avatud elektriturul. «Tuleks vaadata, missugustel kellaaegadel on elektri hind odavam – sellega säästate samuti,» soovitas Sägi.
Veel soovitab spetsialist silmas pidada veekulu. «Tasub jälgida ka sooja vee tarbimist ning siingi raiskamist vältida.» Kes tahab vett kokku hoida, peaks kindlasti eelistama dušši vannile. Samuti saab säästa köögis – nõudepesumasinaga pestes säästab hoopis enam kui pottide-pannidega voolava vee all lobistades.