Majandusministeerium: eksport pöördus taas tõusule

Andrus Karnau
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puit.
Puit. Foto: Andrus Karnau

Vaatamata maailmamajanduse ja eelkõige euroala lõunapoolsete riikide majanduse nõrkusele on Eesti eksportöörid suutnud oma ekspordimahtusid suurendada. Seda on toetanud meie olulisemate ekspordipartnerite Rootsi, Venemaa, Läti ja Leedu majanduste parem hetkeseis teistest riikidest, kommenteeris majandusministeeriumi analüütik Merike Riipinen.

Kolmandas kvartalis näitas eksport statistikaameti andmetel 8 protsendilist kasvu, tõustes 3,3 miljardi euroga kvartalite lõikes järjekordse rekordtasemeni.

Import on kasvanud pärast 2009. aasta neljandat kvartalit aastatagusega võrreldes kõik kvartalid ja selle aasta kolmandas kvartalis ulatus kasv 11 protsendini, mis viis impordi samuti rekordtulemuseni 3,6 miljardi euroga.

Riipinen prognoosis, et oktoobris võivad jätkuda kaubavahetuses sarnased muutused eelneva kuuga, samas aastatagune võrdlusbaas on jälle veidi madalam kui septembris.

Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtetest 14 protsenti teatas oktoobris eksporttellimuste tõusmisest üle tavapärase taseme, mis oli nelja protsendipunkti võrra enam kui eelneval kuul. Samas langes nende ettevõtete osatähtsus 62-lt protsendilt 55-le protsendile, kelle tellimused olid tavalisel tasemel ning 31 protsendini suurenes nende firmade arv, kes ootasid eksporttellimuste vähenemist.

Riipineni sõnul on impordimahtusid aidanud kasvatada tugeva sisenõudluse püsimine, mida on toetanud head jaekaubanduse näitajad, kuid ka ekspordi suurenemine.

Impordi ennakkasvust tulenevalt tõusis kaubavahetuse bilansi puudujääk kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 75 protsenti ja ulatus 0,3 miljardi euroni.

Riipinen märkis, et septembris ekspordi aastane kasvutempo võrreldes kvartali eelmise kahe kuuga küll aeglustus 3,3 protsendile, kuid absoluutsummas ulatus maht taas rekordtasemeni. Ekspordi kasvu toetas eelkõige mineraalsete kütuste ligi 30-protsendiline ning masinate ja seadmete 10-protsendiline aastakasv.

«Samas tempos kogu seadmete ekspordiga on aastaga suurenenud ka mobiilsideseadmete müük välisturgudele, mis moodustab kogu antud grupi väljaveost kolmandiku. Masinate ja seadmete septembrikuu ekspordi tulemus jääb alla vaid 2011. aasta märtsi rekordsummale,» märkis Riipinen.

Samas olulisematest kaubagruppidest kahanes aastaga viiendiku metallide ja metalltoodete ning 13protsendiline puidu ja puittoodete väljavedu, tulenevalt välisnõudluse langusest.

Import kasvas septembris aastatagusega võrreldes 5,6 protsenti. Kasvu toetas mineraalsete kütuste ja keemiatoodete ligi veerandi võrra suurem sissevedu. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete import oli kerges languses ning metalle ja metalltooteid toodi sisse 15 protsenti vähem kui aasta varem. Septembris oli kaubavahetuse bilansi puudujääk 33 miljonit eurot, mis oli kolm korda madalam eelnevast kuust, kuid neli korda kõrgem eelmise aasta samast kuust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles