/nginx/o/2012/07/24/1231552t1h6f2b.jpg)
Siberi põllumehed ei mäletagi enam, millal nisusaak nii kehv oli. Sellises suurusjärgus ikaldust nähti viimati 1960ndate alguses, kui kunagist Nõukogude Liitu tüüris Nikita Hruštšov.
Siberi ikaldus andis nisuhinnale tiivad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tol ajal raputas tähtsa nisuriigi saaginappus kogu maailma teraviljaturgusid, Moskva pidi aga laskma käiku kullavarud ja nende eest vaenliku USA käest nisu ostma.
Seekordne ikaldus, mille tekitas ebatavaliselt kuiv ja kuum suvi, on globaalsed nisuhinnad lakke lennutanud – eile purunes nelja aasta tippmark – ning ähvardab kergitada toiduhindu tervel planeedil.
Probleemid ei piirdu Siberiga. Halbade ilmade pärast on plindris ka teised tähtsad teraviljapiirkonnad nagu Ukraina, Austraalia ja USA.
Selle tulemusel kuivavad globaalsed varud 2012-2013 hooajal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel 661 miljoni tonni peale, samal ajal kui tarbimise tase on tunduvalt suurem ehk 688 miljonit tonni.
Nappus surub hindu üles ajal, mil turud alles toibuvad maisi- ja sojaubade hindade rallist pärast põuda USA põllumajandusvöötmes.
Kvaliteetnisu hind tõusis eile Pariisis nelja aasta tipptasemele ehk 279,25 eurole tonnist – 40 protsenti tõusu alates jaanuarist.
Euroopa keskmine kõrgub 2007-2008 aastate toidukriisi käigus püstitatud kõigi aegade rekordi 295 euro piirimail.
Söödanisu hind hüppas aga eile Londonis rekordise 221,75 naela peale, mis on aasta algusega kõrvutades 44-protsendiline tõus.
FAO vanemanalüütik Abdolreza Abbassian hoiatas, et nisuväljavaated halvenevad kiiresti, kuna ilmast tulenevad tarneprobleemid võimenduvad. «Ma näen edasiste hinnatõusude potentsiaali,» ütles ta.
Nisuhindade tõus tekitab rohkem ärevust kui maisi ja sojaubade kallinemine aasta alguse poole, kuna nisu on globaalse toidujulgeoleku seisukohast olulisem.
Nõudluse poolel on oodata, et karjakasvatajad hangivad kalli maisi ja sojajahu asemel loomade nuumamiseks võimalikult palju nisu. «Söödanisu nõudlus lendab läbi katuse,» ütles ühe Austraalia põllumajandusettevõtte tippjuht.
Tarne poolelt: endise Nõukogude Liidu territooriumi on räsinud põud, kuumalaine ja metsatulekahjud. Kui 2010-2011 tootis piirkond ca 114 miljonit tonni nisu, siis sel hooajal on saaki 33 protsenti vähem ehk 77 miljonit tonni – nigelaim tulemus alates 2002-2003 hooajast.
JPMorgani analüütiku Pierre-Henri Dietzi hinnangul ei jää Venemaal ja Ukrainal tänavu ekspordiks pea-aegu midagi üle, mistõttu importijad pöörduvad Euroopa Liidu poole.
«Alates 2012. aasta detsembrist kuni 2013. aasta juunini ekspordivad Venemaa ja Ukraina ilmselt vaid 1,7 miljonit tonni nisu – võrreldes mulluse 11,6 miljoni tonniga,» ütles Dietz. Nihe kergitab nisuhindu Euroopas.
Juba endise Nõukogude Liidu puudujäägid oleksid piisav põhjus muretsemiseks, kuid kahjuks jäävad saagid alla ootuste mitmetes võtmelise tähtsusega regioonides, tekitades globaalse nappuse.
Nii on EL saanud sel hooajal saagiks vaid 131 miljonit tonni – võrreldes eelmise hooaja 137 miljoniga. Argentina ja Austraalia, kus lõikus on algamas, saavad ilmselt 34,5 miljonit tonni nisu (eelmisel hooajal 45 miljonit tonni).
Tugeva nõudluse ja nõrga pakkumise tõttu kahanevad ebatavaliselt kiiresti globaalsed nisuvarud, tõenäoliselt 26 miljoni tonni peale.
Kasinate varude valguses piidlevad paljud juba tingimusi 2013-2014 hooaja saagi jaoks, mis tuuakse aitadesse juunis. Esimesed märgid pole kiita, kuna USAs on valdavalt kuivad tingimused, mis hindu veelgi ülespoole tõukavad.
Mis siis imestada, et Lenin nimetas teravilja «valuutade valuutaks».
Copyright The Financial Times Limited 2012