Eile toimus Tallinnas, Tehnopolis alustavate tervisetehnoloogia ettevõtjate üritus StartSmart! Healthtech4Business. Üritusel osalenud sajale ettevõtjale jagasid kogemusi Skandinaavia tervisetehnoloogia eksperdid Seppo Mäkinen, Jarne Elleholm, Nora Kaarela ja Henrik Jensen.
Tervisetehnoloogiad: suure potentsiaaliga, kuid keeruline äri
«Tervisetehnoloogiate turg muutub aina suuremaks, üle 65-aastaste vanuserühm maailmas kahekordistub järgmise 15 aasta jooksul ja seetõttu kasvavad ka kulud tervishoiule. Uued tehnoloogiad, näiteks point-of-care diagnostika valdkonnas, teevad haiguste diagnoosimise odavamaks ja hoiavad ühtlasi kokku arstide aega. Alustava ettevõtte jaoks piisab lahenduse maha müümisest paaril turul, seejärel on juba oluliselt lihtsam vallutada ülejäänud maailm,» rääkis 25 aastat tervisetehnoloogiate investorina tegutsenud Seppo Mäkinen.
«Eduka ettevõtte aluseks on põhjalikult läbi mõeldud, aga mitte liiga keerukas ärimudel. Taanis tehtud uuringust selgus, et 97 protsendist ettevõtjatest, kes ei töötanud välja oma ärimudelit, suutsid selle teostada vaid kolm protsenti. Alustavad ettevõtjad keskenduvad liialt uute toodete loomisele. Parem on teha kõigepealt üks hea toode ja keskenduda seejärel ärimudeli täiustamisele. Heaks näiteks on aastas ligi 30 protsenti kasvava müügiga Nescafe kiirkohv, mis kukkus esimest korda turule tulles läbi. Teisel korral täiustasid nad oma ärimudelit ning sama toode kujunes väga edukaks,» rääkis MedWizi asutaja Henrik Jensen.
Riskidena tervisetehnoloogiate valdkonnas nägid esinejad investeeringute leidmise keerukust - näiteks jõuab kümnest tuhandest ravimiühendist müügile vaid üks, seetõttu ei soovi investorid sageli alustavaid ravimiettevõtteid rahastada. Lahendusena soovitati ettevõtjatel taotleda toetusi Euroopa Liidust ja riigilt. Samuti toodi välja ravimitööstuse keerukus, arendustegevuse pikaajalisus, jäik seadusandlus ning vastasseis patsientidelt ja tervishoiutöötajatelt uute lahenduste suhtes.