Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Rahakaart on üha populaarsem alternatiiv pangaülekandele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Inselberg
Copy
Postkontorite kaudu saab raha saata rahakaardiga.
Postkontorite kaudu saab raha saata rahakaardiga. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eesti Posti vahendusel saadetakse aastas ligi 50 000 siseriiklikku- ja rahvusvahelist rahakaarti.

Rahakaarti kasutatakse peamiselt siis, kui on vaja saata raha inimesele, kelle pangarekvisiidid pole teada või kes ei saa mingil põhjusel pangakontot kasutada. Piisab saaja nime ning postiaadressi teadmisest – viimast selleks, et saata teavitus rahakaardi saabumise kohta. Eestisisese rahakaardi puhul on võimalus saata saajale teavitus ka SMSi ja e-posti teel.

«Pidevalt lisanduvad uued kliendid näitavad, et ka e-panganduse aegses Eestis vajavad inimesed võimalust sularahasiirde teenuse järele,» tõdeb Eesti Posti postiteenuste divisjoni juht Jaan Vainult. «Mugavus ja kiirus on saatjale sisuliselt sama. Teades raha saaja mobiiltelefoni numbrit, jõuab info rahakaardi saabumise kohta saajani mõne minutiga.»

Rahakaardid edastatakse postkontorite vahel elektroonselt ning tänu sellele jõuab raha adressaadini kiiresti. Pärast rahakaardi postkontoris vastuvõtmist on see Eestis võimalik juba mõne minuti pärast saajale sobivas postkontoris välja maksta, rahvusvaheliselt on raha sihtriigis järgmisel tööpäeval.

Kõige rohkem saadetakse rahakaarte Harjumaal ja Ida-Virumaal, rahvusvaheliselt Venemaa ja Ukraina suunal. Teenuse kasutamine hoogustub tavaliselt aasta lõpus, sest rahakaarte lähetatakse ka jõulukingituse asemel.

Rahakaardiga raha saatmine hoiab ära juhused, mil kirjale lisatud raha on kaotsi läinud. Eesti Post ja ka teiste riikide postiasutused ei vastuta kirjaga saadetud raha eest ning selline tegevus on keelatud. Rahakaardiga jõuab raha turvaliselt soovitud adressaadini.

Tagasi üles