Obamat ähvardab fiskaalkuristik

Teiseks ametiajaks tagasi valitud Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ei saanud võidujoovastust kaua nautida, sest fiskaalkuristiku vältimiseks tuleb tal vabariiklaste kontrollitava Kongressiga kiiresti kokkuleppele jõuda. Foto: AFP/SCANPIX

Ameerika Ühendriikide (USA) tagasi valitud presidendil seisavad ees võitlused vabariiklaste kontrolli all oleva kongressiga, millest olulisem on nn fiskaalkuristiku ärahoidmine.

Fiskaalkuristikuks (ingl fiscal cliff) on hakatud nimetama eelarvekulutuste vähenemist ja maksukoormuse suurenemist samal ajal.

Kui enne aastavahetust ei muudeta USAs tervet portsu seadusi, taastub hulk juba vastu võetud seadusi, mis suurendavad ameeriklaste maksukoormust ja vähendavad riigi kulutusi. See kahandab küll riigi eelarvedefitsiiti, aga vähendab samas ka riigi sisemajanduse kogutoodangut, mis viiks USA majanduslangusesse.

Kokkuleppe ootuses

Kokku kaob USA majandusest üle 600 miljardi dollari ning ökonomistid kardavad, et kui minnakse üle kuristiku serva, ei too see endaga kaasa mitte üksnes järjekordset majanduskriisi, vaid ka mure USA poliitilise süsteemi mittefunktsioneerimise pärast, kirjutab The Wall Street Journal. Maksusoodustuste kadumine ja kulutuste vähendamine kokku võtab majandusest ära neli protsenti.

Fiskaalkuristikuohu tõttu tervitaski Wall Street kolmapäeval Barack Obama tagasivalimist peaaegu kahe ja poole protsendilise kukkumisega.

Presidendivalimised võitnud Obama kohtus juba teisipäeva õhtul Kongressi kahe juhtiva liikmega ning kolmapäeva hommikul veel kahega.

Demokraatide ja vabariiklaste debati aluseks on president George W. Bushi 2001. aastal kehtestatud maksusoodustused, mis on 300 miljardi dollariga fiskaalkuristiku kõige suurem põhjustaja.

Kui Obama administratsioon vabariiklaste kontrollitava kongressiga kokkuleppele ei jõua, ootab ameeriklasi ees suurim maksutõus riigi ajaloos. USA maksuameti hinnangul tähendab Bushi maksusoodustuste kadumine ameeriklastele keskmist maksukoormuse tõusu 3500 dollari võrra aastas, kõige kõrgema sissetulekuga superrikkad peavad ära andma 120 500 dollarit maksumaksja kohta ning kõige madalama sissetulekuga maksumaksjate koormus tõuseb 412 dollari võrra aastas. Kõige väiksema maksukoormusega inimeste osatähtsus on 60 protsenti riigi elanikkonnast.

Obama sooviks president Bushi kehtestatud maksusoodustused kõige suurema sissetulekuga inimestel kaotada, aga jätta alles neile, kelle aastane sissetulek on üle 250 000 dollari. Vabariiklased on maksusoodustuste kaotamise vastu, põhjendades, et maksukoormuse tõus takistab niigi hapra majanduse taastumist.