/nginx/o/2012/11/08/1420262t1h0919.jpg)
Tulevik võib tuua ettevõtete juhatuse liikmetele ja pankrotihalduritele suuremad varalised vastutused, tõdes justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus konverentsil «Euroopa Liidu Läänemere strateegia ning aktuaalsed õigus- ja majandusküsimused, sealjuures maksejõuetuse valdkonnas» esinedes.
Niklus rääkis oma ettekandes «Pankrotimenetluse ja täitemenetluse võimalikud arengud», et tulevik peaks olema suunatud tarkade otsuste tegemisele, kuid enne muutmist tuleks analüüsida, kus me oleme ja kuhu jõuda tahame. «Muidugi peaks põhimõttelistes küsimustes toimuma tõsisem diskussioon: näiteks kuidas vähendada raugemisega lõppevate pankrotimenetluste arvu?» Nikluse sõnul on näiteks tänavu I poolaastal raugemisi pankrottidest 2,4 korda rohkem.
«Kas oleks aga mõtet motiveerida juhatuse liikmeid pankrotiavaldust varem esitama?» küsis Niklus, selgitades, et motiveerida oleks võimalik rahalise vastutusega. Näiteks, et oleks võimalik esitada nõue juhatuse liikme vastu juhul, kui ettevõttel võlgade katteks enam raha ei jätku, aga varasema pankrotiavalduse esitamise korral oleks olnud.
Skeptikud hakkavad Nikluse sõnul kindlasti rääkima, et juhatuse liikme rahalise vastutuse suurendamine hakkab pärssima soovi äriliselt riske võtta. «Aga vahendeid on ju veel – näiteks juhatuse liikmete tegevuste piiramine, ärikeelu kõrvale juhatuse liikmena töötamise keeld, juhtival kohal töötamise keeld jne, aga on sel mõtet,» märkis Niklus.
Teine suur probleem on Nikluse sõnul pankrotimenetluse ajaliselt liiga pikk kestvus – 2011. aastal oli keskmine äriühingu pankrotimenetluse pikkus 842,5 päeva. «Kas oleks abi, kui looks Eestisse spetsiaalsed maksejõuetuskeskused, kus üksnes teatud maakohtud viiks neid menetlusi läbi?» pakkus Niklus. «Või suurendame pankrotihaldurite vastutust rikkumiste puhul? See võtaks aga haldurilt tegutsemislusti vähemaks ja see ei ole meie eesmärk.»
Nikluse sõnul ei saa kindalt väita, et ministeerium tuleb vastav eelnõuga välja, kuid oodatakse arvamus, kas need probleemid on sellised, millega peaks tegelema ja kuidas nendega tegelema peaks.
Niklus rääkis ka võimalikest arengutest täitemenetluses, kus märksõnadeks on suurem tähelepanu elatise nõuetele, fokusseeritud riiklik järelevalve, koostöö erinevate institutsioonide vahel, võimalikud seadusemuudatused, E-oksjoni keskkonna käivitamine mis tagaks tõhusama ja kiirema vallasvara realiseerimise.
Samuti kavatsetakse tema sõnul algatada diskussiooni selle üle, et kuidas paremini tuvastada varjatud sissetulekuid. «Et kui näiteks plaatija teatab, et saab miinimumpalka, kuid samal ajal on teada, et nii vähe üks plaatija kindlasti ei teeni, saab kohtutäitur minna tööandja juurde, arestida mittemakstava raha ja selle võlausaldajatele välja maksta,» rääkis Niklus.
Nikluse sõnul on riigil maksu- ja tolliametis, statistikaametis andmed selle kohta, kui palju keskmiselt mingil erialal ja mingis piirkonnas palka makstakse olemas ning kui palgaks makstav summa märgatavalt keskmisest erineb, tuleb põhjustesse süveneda. Teine võimalus oleks tema sõnul mitterahaliste sissetulekute arvestamine mittearestitava sissetuleku piirmäära sisse. «Näiteks kui inimesele on antud võimalus kasutada tööandja autot isiklikeks sõitudeks (või saab ta tööandja kulul lõunat süüa), saaks need mitterahalised sissetulekud rahaks arvestada ja rahalise sissetuleku võlausaldajaile anda,» selgitas ta.