Eesti Energia kaheksa soovitust elektri säästmiseks

Elektrijuhtmed Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Sel nädalal õpetasid Eesti Energia töötajad Harjumaa koolides ligi 600-le 3.-4. klassi õpilasele, kuidas oma kodustes toimetustes energiat kokkuhoidlikult kasutada.

Energiasäästliku käitumise harjutamisega tuleks alustada võimalikult varakult, seda enam, et iga laps saab hoolimata vanusest targalt tegutsedes hõlpsalt energiat säästa, soovitas Eesti Energia oma blogi kaudu ning tõi välja kaheksa näpunäidet, mis võiksid olla abiks lapsevanematele energiasäästu lastele tutvustamisel.

Valgustus: lülita välja

Keskmises majapidamises kulub valgustusele aastas ligi 70 eurot, ehk 20-25 protsenti kogu elektrikulust. Lastele tuleks juba varajases eas selgitada, et ruumist lahkudes või päevasel ajal tuleb lambid välja lülitada. Ühtlasi tasuks toas kasutada vaid neid valgusteid, mida parasjagu tarvis on. Nii näiteks pole mõtet põletada laualampi, kui laua taga parasjagu ei istuta ning päeval tuleks pigem kardinad eest tõmmata kui lambi valgel elada.

Televiisor: väldi ooterežiimi

Enamikusse kodustesse meelelahutuskeskustesse kuulub televiisor, digiboks, muusikakeskus koos kõlaritega ning DVD-mängiga. Paraku seisavad need suurema osa päevast ooterežiimil. Eesti Energia e-teeninduses täidetud 7000 energiaprofiilist on näha, et ooterežiimidel eelistab elektroonikaseadmeid hoida ligi 45 protsenti eestimaalastest. Samas võib ooterežiimi energiatarve küündida isegi kuni 10 protsendini elektri kogukulust. See tähendab, et kui majapidamise igakuine elektriarve on umbes 30 eurot, kulutatakse aastas ooterežiimile ligi 36 eurot!

Ooterežiimi vältimiseks tuleks nii teler, digiboks kui ka muud elektroonikaseadmed nagu näiteks mängukonsoolid pärast kasutamist täielikult välja lülitada või vooluvõrgust lahti ühendada.

Et kodusesse meelelahutuskeskusesse võib kuuluda isegi kuni seitse seinaühendusega seadet, tasub mugavuse huvides eelistada lülitiga pistikupesi, mille abil saab kõik seadmed ühest nupust mugavalt korraga sisse-välja lülitada. See on jõukohane ka lastele. Lapsega võiks kokku leppida reeglis, et kui lahkutakse teleri eest kauemaks kui 15 minutiks, lülitatakse see ka alati välja. Sama reegel kehtib arvutitöökohale, kus energiaröövliteks on ooterežiimil olevad arvuti, printer, kõlarid ja muud seadmed.

Laadijad: ühenda seinakontaktist lahti

Kõik seinastepslisse jäetud adapterid ja laadijad tarbivad elektrit. Energia säästmiseks tuleks need alati pärast kasutamist seinakontaktist välja tõmmata. Vihje vanematele – see soovitus puudutab ka elektrihambaharjade laadijaid ja seinakontakti jäetud pardleid.

Küte: küta nii palju kui vaja, aken ava tuulutamiseks

Lastele tuleks meelde tuletada, et kui tuba tundub liiga palav, tasub aken avada tuulutamiseks vaid lühiajaliselt. Ühtlasi ei tasuks hoida akent pidevas tuulutusasendis, sest sedasi pääseb kogu soojusenergia aknast välja. Samal põhjusel tuleks alati enda järel sulgeda välisuks.

Kraan: vähenda survet

Nõude pesemisel ei tohiks lasta veel suurel survel niisama joosta, sama kehtib hambapesul. Kui voolavat vett parasjagu tarvis pole, tuleks kraan sulgeda. Keskmises perekonnas võib sellega päevas säästa kuni 40 liitrit vett. Ühtlasi ei ole vaja nõusid pesta tulises vees. Need lihtsad nipid on jõukohased ka lastele.

Eesti Energia energiaprofiilide statistika näitab, et keskmine majapidamine kulutab vee soojendamisele aastas 14 protsenti kogu energiatarbest. Teisisõnu – mida vähem vett kasutada, seda vähem kulub energiat ka vee soojendamiseks.

Veekeetja: ära keeda rohkem, kui vaja

Elektrilise veekeetja kasutamine on energiasäästlikum kui vee keetmine pliidil. Suurima efekti saavutamiseks tuleks veekeetjas keeta just niipalju vett, kui parasjagu tarvis. Näiteks kulub tassitäie vee keema ajamiseks 1-liitrises veekeetjas 3 korda vähem raha, kui pidevalt kannutäie vee keetmiseks. Loomulikult tuleks jälgida, et keedetava vee kogus ei jääks alla keetja miinimumi. Täiskasvanud võiksid jälgida ka katlakivi kogunemist kannu küttekehale, sest ka see mõjutab veekeetja elektritarvet.

Pliit: kasuta õige suurusega keeduala

Söögitegemiseks tuleks kasutada poti või panni suurusele vastavat keeduala. Näiteks kui asetada elektri- või gaasipliidil 16-sentimeetrise diameetriga pott 18-sentimeetrise läbilõikega keedualale, suureneb energiatarve kõige kõrgema kuumuse korral kuni 15 protsenti. Seda seetõttu, et osa keeduala soojusest kütab niisama köögi õhku. Toiduvalmistamisel väheneb energiatarve ka siis, kui asetada potile või pannile peale kaas. Kui vesi potis keeb, tuleks pliidi kuumus energia säästmiseks madalamaks keerata, sest vee temperatuur pärast keemistemperatuuri saavutamist enam ei tõuse.

Külmik: sulge uks korralikult

Külmiku uks tuleb alati korralikult sulgeda, sest kogu sooja õhu, mis külmkappi pääseb, peab külmik uuesti jahutama. Iga ukse avamisega pääseb külmikust keskmiselt välja 30 protsenti külmast õhust. Seega – mida pikemalt avatud külmiku ees oma soovide üle mõtiskleda, seda suurem on külmiku energiatarve.