:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2012/08/28/1289286t1hcc5e.jpg)
Riigikontrolör Mihkel Oviir lausus riigikogu ees esinedes, et riigikogu liikmed ei tunne riigieelarve arutlustel huvi, kellele ja mis eesmärkidel nad rahaandmise heaks kiidavad.
Mihkel Oviir sõitles riigikogu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma küll ei tea, milliste eesmärkide saavutamiseks te raha annate,» lausus Oviir riigikogu ees 2011. aasta majandusaasta koondaruande õigsusest ja tehingute seaduslikkusest ettekannet tehes.
Riigikontrolör pani saadikutele südamele, et nad tuleva aasta riigieelarve menetluses püüaksid valitsuselt saada vastuseid nendele küsimustele, mida esitaks igaüks, kes on huvitatud oma raha heaperemehelikust kasutamisest. Ja need küsimused on: mida me tahame saavutada; mida me selle eesmärgi saavutamiseks teeme; ja lõpuks, kui palju see maksab?
Oviiri sõnutsi saavadki riigikogu liikmed valitsuse tööd eelarve kallal hinnata selle põhjal, kas need kolm küsimust saavad ka vastuse.
«Ja kui saavad, tuleks valitsuselt järgmisel aastal küsida, kas te saavutasite eesmärgi; kas tegite, mida kavatsesite; ja kas see maksis nii palju, kui arvasite,» lausus Oviir. «Täna jäävad need küsimused paraku õhku rippuma, kuigi just sellisel moel peaks valitsus aru andma,» tõdes ta.
Oviir tõdes, et nii riigikontrolli audititele kui tema enda viimase 20 aasta kogemusele tuginedes võib ta kinnitada, et meil rahajagamisel eesmärkide saavutamisest või saavutamata jätmisest ei räägita.
Ta märkis, et valitsus on Eesti arengutakistustest teadlik. Aga igasugused arengukavad on kõigest paber. «Probleemide teadmine ei maksa midagi, kui tegusid ei järgne. Vaja on valitsemisalade reaalset koostööd, prioriteetide seadmist, kulude julget kaalumist ja vajaduse korral ümbermängimist, sest arengukavad peavad olema elavad, mitte surnud dokumendid,» lausus Oviir.
Oviiri sõnutsi pannakse riigieelarve kokku matemaatilise valemi abil, mitte prioriteete ja eesmärke kaaludes ning analüüsile toetudes.
Sama ehk nn joonlauasüsteem toimis tema sõnul ka kärpimine kriisi ajal, hoolega jälgides, et ega koalitsioonipartneri ministeeriumis äkki vähem ja enda partei ministeeriumis rohkem tule raha ära anda. «Sellist süsteemi on kritiseerinud ka rahandusminister Jürgen Ligi,» märkis Oviir.
Oviir tõdes samuti, et Eesti senine praktika näitab, et vajalikke otsuseid ei tehta õigel ajal. «Ja mida lähemale valimistele, seda vähem reformide valmidust on. Aga mida aasta edasi, seda raskem on vajalikke otsuseid teha ja seda raskemini pööratavasse olukorda me jõuame,» lausus ta.